Kohus leidis, et maanteeamet ei põhjendanud, miks võrdles ta olukorras, kus Superbus taotles ekspressliinilube, neid kattuvuse selgitamisel muuhulgas kiir- ja lihtliinidega. Ekspressliin on see, mis sõidab peatumata punktist A punkti B, kuid kiirliin peab tegema vahepeatusi. Kohtu sõnul pole selge, miks peeti kiir- ja lihtliine oluliseks, kui kaalutluspõhimõtted peavad neid kolme liinivedu eraldi kaubaturgudeks.
Kui maanteeamet poleks kiir- ja lihtliine arvestanud, siis oleks Superbus võinud näiteks kohe Tallinna-Narva liinil soovitud ajal sõitma hakata. Samuti poleks olnud takistusi kell 21.45 Tallinnast Pärnu väljumiseks. Maanteeamet oli takistusena märkinud aga 15 minutit hiljem, kell 22 väljuva lihtliini.
Nii tõi kohus kokkuvõttes välja, et maanteeamet on ise liiniloast keeldudes eksinud enda kehtestatud kaalutluspõhimõtetes ega ole põhjendanud erandeid. Maanteeamet jäi seisukohale, et nad ei ole eksitud põhimõtetes, kuid otsust ei ole tõepoolest põhjendatud.
Teine kohtu etteheide puudutas täitumusprotsente, mis väidetavalt Superbusile saatuslikuks said. Konkurent saaks samal kellaajal samal trassil oma liini avada, kui bussi täitumus ületaks 75 protsenti. Kohus osutas selle nõude mõttetusele, kuna täitumuse andmeid maanteeametil endal pole.
Need tuleb küsida välja vedajatelt, kel pole aga huvi konkurente turule lasta. Kohus tõi välja, et sellises olukorras peab vedajate esitatud andmetesse suhtuma kriitiliselt ja need üle kontrollima. Sisuliselt selgus kohtuotsusest, et kõikidel liinidel, millest Superbus huvitatud oli, oli täitumus minimaalselt 69 protsenti.
"Tegemist on üsna suurte täitumuse näitajatega. Nii suurte täitumuse näitajate korral ei saa välistada, et olemasolev vedaja võib olla näitajat mõne protsendi võrra vähendanud, et takistada konkurendi turuletulekut," leidis kohus, lisades, et turule tulijal pole võimalust neid andmeid ise kontrollida ja ümber lükata.
Need olid ühed olulisemad eksimused, mille põhjal kohus leidis, et tuleb tühistada maanteeameti käskkiri, mis takistas Superbusil turule tulemast. Kohus käskis liiniloa taotlused uuesti läbi vaadata.
Superbusi tegevjuht Lauri Helke ütles aga lehele, et Superbus on kahvlis ja lihtsam on Eesti turult lahkuda. "Teadsime, et meie sõiduplaanid, millega detsembris alustasime, ei olnud nii optimaalsed, aga me mõtlesime, et kohtuasi toob lahenduse. Kui sa ei näe tunneli lõpus valgust, siis sa ei taha rohkem kahju kanda," rääkis Helke.
Superbusi esindava advokaadibüroo Deloitte Legal vandeadvokaat Merit Lind rääkis Postimehele, et majanduslikku kahju kandnud Superbusil on võimalik maanteeameti vastu ka nõue esitada.
Helke sõnul kaalutakse seda mõtet põhjalikult. "Ma ei usu korruptsiooni isiklikult, aga kindlasti on see bürokraatia. Praegusel juhul bürokraatia võitis ja Eesti tarbija kaotas."
Superbus teatas Eesti turult lahkumisest möödunud nädala reedel. Ettevõte lõpetab tegevuse 1. augustil.
