Selle Waldorfkoolide jaoks üsna rõõmsa uudise valguses peab aga Tallinna Vaba Waldorfkool jätkama olelusvõitlust suure poliitika hammasrataste vahel. Nimelt ei täida Tallinna linn talle seadusega pandud kohustust Waldorfkooli kaasrahastamiseks, viidates erinevatele otsitud põhjustele, nagu segadusele riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannetes ja sellest tulenevale rahanappusele.
Edukas kohustuskaebus linna vastu
Et Tallinna linnavalitsus oma seadusest tulenevat kohustust ei täitnud, oli kool sunnitud raha kätte saamiseks pöörduma kohustamiskaebusega halduskohtusse. Tallinna Halduskohus lahendas kaebuse muljetavaldava kiirusega 1,5 kuu jooksul, rahuldas kaebuse ning kohustas linna tasuma talle Waldorfkooli poolt esitatavad arved. Juba esitatud, kuid otsuse tegemiseks seni tasumata arvete osas määras kohus otsuse viivitamatule täitmisele.
Täitemenetluse seadusest tulenev täitmise võimatus
Et linn kohtu viivitamata täitmise määrusest välja ei teinud, pöördus kool kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Siin ilmnes aga kitsaskoht täitemenetluse seadustikus. Nimelt on selle seaduse ideoloogia kohaselt täidetavad küll mistahes sisulised tsiviilkohtu otsused, kuid halduskohtus langetatud otsused ainult siis, kui tegemist on mingi konkreetse rahalise nõudega. Kuna kohustamiskaebust rahuldav halduskohtu otsus ei ole konkreetse rahalise nõude kohta tehtud lahend, siis täitemenetluse seadustiku kohaselt see täitelahendiks ei ole. Et kõnesolev kohtuotsus oli oma olemuselt haldusorganit kohustav, ei jäänud täituril üle muud, kui täitemenetluse algatamisest keelduda.
Sundtäitmise võimatus ei tähenda vabatahtliku täitmise võimatust
Täituri käitumine on mõistetav, sest tema tegevus lähtub selgelt formaliteedi põhimõttest – teha tohib vaid seda, mis talle sõnaselgelt täitemenetluse seadusega lubatud ja mis sõnaselgelt täitelahendist nähtub. Sugugi ei ole aga mõistetav arvete tasumiseks kohustatud Tallinna linna käitumine, kes kohtule edastatud dokumendis esitas võrdlemisi küünilise seisukoha, et kuna otsust ei olnud võimalik sundtäita, ei ole seda võimalik ka vabatahtlikult täita.
Viimase avalduse esitas linn kohtule selle järel, kui kool taotles halduskohtult otsuse täiendamist konkreetse rahalise võlgnevuse väljendamisega, et täituril oleks võimalik kohtuotsust ikkagi täita. Kuna kooli arvates ei olnud ka senise otsuse vabatahtliku täitmise osas mingeid takistusi, taotleti kohtult samas dokumendis linna trahvimist.
Trahv kohustava otsuse täitmata jätmise eest
Ka Tallinna Halduskohus leidis, et langetatud otsust oli väga hästi võimalik vabatahtlikult täita. Linnale 5000 euro suuruse trahvi määramist põhjendades märkis kohus, et kui Tallinna linnavalitsusel oli raskusi tasumata arvete summade kokku liitmisega, oli tal võimalik tasuda iga esitatud arve eraldi maksekorraldusega.
Täitemenetluse seadustikku tuleb muuta
Kuigi vaidlus on praegu Tallinna Ringkonnakohtu menetluses, on Tallinna varasema käitumise põhjalt prognoositav, et hoolimata kohtu sellekohasest kohustavast otsusest, ei tasu ta ka tulevikus Waldorfkooli poolt esitatavaid arveid vabatahtlikult. Vältimaks edasisi tarbetuid kohtuvaidlusi oleks hädavajalik muuta täitemenetluse seadust selliselt, et halduskohtu otsuseid täidetakse samuti kui tsiviilkohtu otsuseid ka kohustumisnõuete osas. Midagi keerulist ei tohiks siin olla – kui kohustatud isik talle kohtuotsusega pandud kohustust ei täida, rakendaks kohtutäitur tema suhtes sunniraha seni, kuni kohustus on sooritatud. Nii oleks võimalik hoida kokku kohturessurssi ning täituril oleks olemas seaduslik alus täita halduskohtu kohustavaid otsuseid.
Täitemenetluse seadustiku praeguse lünga tõttu on Tallinna Vaba Waldorfkool sunnitud jätkama oma igapäevast olelusvõitlust oma lapsevanemate toel. On vägagi küsitav, kas selles võitluses on üldse võimalik kellelgi võitjaks jääda või toimub kesk- ja kohaliku võimu küüniline kukepoks meie ühise haritud tuleviku arvelt.
Taivo Ruus,
partner/vandeadvokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
