Meil kõigil on midagi varjata. See ei tähenda, et varjaksime midagi keelatut, vaid oluline on mõista, et meie kõigi kohta käivat informatsiooni võidakse meie ja meie lähedaste vastu ära kasutada,
sõnas keskuse jurist Mari-Liis Vähi.
Inimõiguste keskus soovib panustada sellesse, et ühiskonnas olevad digi- ja andmekaitsealased kitsaskohad saaksid lahendatud. “Tänapäeva infoühiskonnas on andmed otsustava tähtsusega, mistõttu on ka nende kaitsmine aina olulisem. Ühelt poolt peavad riigiasutused ja ettevõtted töötlema isikuandmeid läbipaistvalt ja vastavalt andmekaitsenõuetele. Teisalt aga tuleb meil endal teadvustada oma andmete väärtust ja seda, et nendega tuleb väga hoolsalt ringi käia,” selgitas Vähi.
Nõustamise eesmärk on kaitsta Eesti inimeste digiõigusi ja privaatsust ning inimõigusi tugevdada. “Digivõimalused on küll ahvatlevad, kuid neisse tuleks suhtuda teatava ettevaatuse ja tähelepanelikkusega. Mugavus ja efektiivsus ei tohiks toimuda meie õiguste ja privaatsuse arvelt,” on keskuse jurist Mari-Liis Vähi kindel.
Inimõiguste keskus pakub abivajajatele tasuta esmast nõustamist ja selgitab, kuidas õigusrikkumist lõpetada, milliseid nõudeid esitada ning kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda. Kui inimene tunneb, et isikuandmete kasutamisel on rikutud tema õigust pere- ja eraelu puutumatusele või tal on mõni muu digiõigusi puudutav mure, saab võtta inimõiguste keskusega ühendust.
