Allpool toob kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo välja valeväited ja vastab nendele selgitustega.

1. Ebavõrdsuse kasvamine: väidetavasti suurendavad energiamärgised ja Kredexi toetused omanike vahelist ebavõrdsust, soodustavad maal elamise väljasuremist ega arvesta kodumajapidamiste toimetulekut.

Renoveerimistoetuste määrad on erinevad vastavalt asukohale, kus kaugemates piirkondades on toetusmäär 50%, võrreldes Tallinnas ja Tartus kehtiva 30% määraga ning vahepealsetes piirkondades 40%. See tagab, et rohkem toetust saavad madala kinnisvara turuväärtusega piirkonnad, kus renoveerimine on puuduliku finantseerimise ja majanduslikult vähekindlustatud elanike tõttu raskendatud. 2023. aasta korterelamute renoveerimistoetuste voorus said rahastusotsuse 94% ulatuses Tallinnast ja Tartust väljaspool asuvad korteriühistud.

Just praegu valmistab kliimaministeerium ette ka uut määrust, mille jõustumisel avaneb järgmine, 160 miljoni euro suurune toetusvoor kortermajade renoveerimiseks. Toetussumma jagatakse regionaalselt ning igale piirkonnale on ette nähtud oma eelarve, mille koostamisel on arvesse võetud piirkonna korterite arvu, maksumust ruutmeetri kohta ja leibkonna keskmist sissetulekut. Selline eelarve jaotus tagabki, et kõige enam raha saavad piirkonnad, kus rekonstrueerimisvajadus on suur, kuid kinnisvara turuväärtus ja sissetulekud madalamad. Samuti pakub Kliimaministeerium mitmesuguseid toetusprogramme, sealhulgas eritoetusi miljööväärtuslike hoonete ja lasterikaste perede jaoks, et edendada energiatõhusat renoveerimist.

2. Toetuse äravõtmine vähekindlustatud leibkondadelt: väidetavasti toetatakse uusarenduste kortermaju selle asemel, et toetada ühistuid, kus on omavalitsuste sotsiaalpind.

Siin võrreldi kahte erineva otstarbega toetust – esiteks hoonete rekonstrueerimiseks ja teiseks kütteallika vahetuseks või kaugküttevõrguga ühendamiseks mõeldud toetusraha.

Laiapõhine vajadus minna üle fossiilselt energialt taastuvenergiale tingis selle, et toetada kõigi võimalike kortermajade kütteallika vahetust. Kaugküttega ühendamise toetuse otsused anti 80 miljoni euro kogumahust kahele hoonele kokku summas 95 000 eurot. Üks neist hoonetest pärineb 2004. aastast ja saab eeldatavasti toetust summas 23 940 eurot, teine hoone on kasutusele võetud 1982. aastal ja asub Türi vallas Särevere alevikus. Seega 99,9% korterelamute toetusrahast on suunatud tervikrekonstrueerimisele.

Mis puudutab kohalikele omavalitsustele kuuluvaid hooneid, saab toetust taotleda juhul, kui omavalitsus omab 20% kogu korterelamust. Kavatseme selle  piirangu eemaldada järgmisest rekonstrueerimistoetuse taotlusvoorust, kui riigiabi reeglid seda võimaldavad ning eemaldamisega ei võeta riski, et sellised majad hiljem Euroopa Liidu rahastusest siiski ilma jäävad.

Niisiis ei võeta vähekindlustatutelt raha ära ega anta seda neile, kellel raha niigi on.

3. Eluasemekulude ebavõrdsus: väidetavasti kasvavad vähekindlustatud leibkondade eluasemekulud pärast terviklikku rekonstrueerimist oluliselt, samas kui uusarenduste kulud jäävad samaks.

Eesti Omanike Keskliit on võrrelnud Tallinnas Sõpruse puiesteel ja Järvamaal Albus asuva kortermajade renoveerimist ja kulusid. Kuid siin on omavahel võrreldud õunu ja apelsine. Esimene läbis küttesüsteemi uuendamise ning teine läbiks tervikrekonstrueerimise, mistõttu ei saa nende kulusid ruutmeetri kohta võrrelda. 

Samuti ei näita teiste maapiirkondades toetust saanud sadade korterelamute andmed, et Albus asuva kortermaja kulud tõuseksid rekonstrueerimise järel 5,7 eurolt 12,5 euroni ruutmeetri kohta. Keskmiselt saavutatakse ühe terviklikult rekonstrueeritud korterelamu puhul küttekulude kokkuhoid poole võrra, mis annab suurimat mõju just nimelt külmadel talvekuudel. Vahe võib tuleneda maja suurusest, sest remondikulud tuleb jagada vähemate korteriomanike vahel. Kuna väiksemad elamud asuvad pigem maapiirkondades, ongi sealne toetusmäär kõrgem. Samuti on kõrgem kuni 18 korteriga elamute toetuse määr.

Pärast rekonstrueerimist maandatakse ka riskid ootamatuteks avariikuludeks rõdupiirete purunemise, tehnosüsteemide probleemide või katuse läbilaskmise tõttu. 

Rekonstrueerimist finantseeritakse ka laenurahaga, mille tagasimaksed avalduvad korteriomanike igakuiste kulutuste näol ning need ajas järjest vähenevad. Tööde ulatus ja tasuvus tuleb iga maja puhul läbi kalkuleerida, selleks saavad korteriühistud kasutada tehniliste konsultantide abi. 

4. Energiamärgise arvutusmetoodika probleem: väidetavasti kasutab metoodika koefitsientide süsteemi, mis võib näidata hoone energiatarbimist tegelikust kuni kolm korda suuremana.

Energiamärgise arvutusmetoodika põhineb rahvusvahelistelt kokku lepitud standarditel, mida regulaarselt uuendatakse.  Olemasolevale hoonele antakse energiamärgis tegeliku energiatarbimise põhjal.

Hoone energiamärgise klass sõltub lisaks energiatarbele ka kasutatavast energiakandjast. Fossiilkütuse kasutamise korral on hoone energiamärgise klass kehvem kui sama koguse taastuvenergia kasutuse korral. Energiakandjate kaalumistegurite süsteem, mis arvestab energiakandja keskkonnamõju, on kasutusel kogu Euroopa Liidus. Eesti hoonete energiamärgiste arvutusmetoodika ei ole selles osas kuidagi teistsugune.

Tänavu märtsis uuendati Eesti energiamärgiste arvutusmetoodikat ja muudatused jõustuvad 2025. aasta märtsis, et viia metoodika veelgi paremasse vastavusse tegeliku energiatarbimisega. Samuti kajastub edaspidi energiamärgiste info juures hinnanguline kulu eurodes, mis aitab inimesel seda paremini mõista.

5. KredExi laenulepingutasu ja laenuintress: väidetavasti küsib Kredex maapiirkonna ühistutelt tavapärasest kolm korda suuremat laenulepingutasu ja neljandiku võrra suuremat laenuintressi.

Olukorras, kus erapank madala tagatisväärtuse ning kõrgema riski tõttu laenu ei anna, võtab riik riski ja pakub laenu ühistutele, kes muidu rekonstrueerimist ette võtta ei saakski.

KredEx kohtleb kõiki laenusoovijaid üle Eesti võrdselt. Lepingutasu on kehtestatud protsendina laenusummast ning on kõikjal ühesugune. Maapiirkondade elanikelt ei küsita suuremat lepingutasu. Samuti pole tõsi, nagu oleks maapiirkondade elanikel tervelt neljandiku võrra suurem laenuintress. Alates 2022. aasta algusest on Harjumaa (sh Tallinna) ja Tartumaa (sh Tartu linna) keskmine intressimarginaal olnud ülejäänud Eestiga sisuliselt sama, erinedes 0,03%.

2020. aasta juunis alguse saanud riikliku rekonstrueerimislaenu meetme raames on antud 78 laenu kogusummas 14,6 miljonit eurot, mille tulemusena on tehtud investeeringuid kokku 26,2 miljoni euro ulatuses. Korteriühistutele on juba pikemat aega olnud abiks ka KredExi laenukäendusprogramm, millega alates 2002. aastast on käendatud kokku 89,5 miljoni euro eest 1469 korterelamu rekonstrueerimistöid. 

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tegeleb järjepidevalt sellega, et korteriühistutel oleks võimalik sellist finantseerimistuge saada ning et tasud ja intressid oleksid võimalikult madalad.