27.03.2025 Neljapäev

KIK annab toetust toidu- ja pakendijäätmete vähendamise projektidele

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas toetuse, mille eesmärk on vähendada Eestis toidu- ja pakendijäätmete teket.
Pakendijäätmeid tekib aastas ligi 200 000 tonni ja Eesti on eesmärgiks võtnud, et 2030. aastaks on kõik Eesti turule lastavad pakendid kas korduskasutatavad või ringlussevõetavad.
Pakendijäätmeid tekib aastas ligi 200 000 tonni ja Eesti on eesmärgiks võtnud, et 2030. aastaks on kõik Eesti turule lastavad pakendid kas korduskasutatavad või ringlussevõetavad. Foto: RUP
Toetusega saab muuta pakendeid kestliku disaini abil paremini ringlussevõetavaks, asendada ühekordseid pakendeid korduskasutuslahendustega, luua digilahendusi, mis aitavad planeerida toidukoguseid ja rajada toidujagamiskappe.

Toetust antakse toidujäätmete tekke vähendamiseks või vältimiseks

„Endiselt läheb Eestis liiga palju kasulikku materjali kaotsi. Uue toetusega võtame luubi alla toiduülejääkide targema kasutuse, samuti pakendivaldkonna innovatsiooni. Pakendijäätmete teemal kõlab üksjagu skepsist, aga tegelikult lausa kolmveerand meie pakendijäätmetest jõuab uutesse toodetesse. Seda taset parandab veelgi jäätmereform,“ lausus kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

„Kuigi mõned ettevõtted on pakendidisainis juba mõelnud mitmekordsele kasutusele ning võimalustele ringlussevõtuks, siis laiema konkurentsivõime parandamiseks oodatakse riigi tuge. Tänu Euroopa Liidu rahastusele saame nende investeeringutega aidata,“ sõnas Jaanisoo.

„Eestis tekib aastas umbes 167 000 tonni toidujäätmeid – selle kogusega saaks kahekordselt täita Tallinna lauluväljaku lava,“ sõnas KIK-i ringmajanduse valdkonnajuht Rita Jürmann. „Pakendijäätmeid tekib aastas ligi 200 000 tonni ja Eesti on eesmärgiks võtnud, et 2030. aastaks on kõik Eesti turule lastavad pakendid kas korduskasutatavad või ringlussevõetavad. Toetame projekte, mis aitavad vähendada ressursside raiskamist, plastpakendite kasutuse vähendamist ning parandavad nende ringlussevõetavust.“

Toetust antakse toidujäätmete tekke vähendamiseks või vältimiseks mõeldud tegevusteks. Näiteks saab toetust taotleda toidujagamiskappide või teiste jagamislahenduste rajamiseks, aga ka tehnoloogiliste lahenduste elluviimiseks, mis aitavad planeerida toidukoguseid või optimeerida toidu ladustamise ja tarbimise protsessi. Toetuse suurus on 10 000–200 000 eurot projekti kohta.

Toetus ringse pakendidisaini ja korduskasutuse edendamiseks

Toetust saab taotleda ka ringse pakendidisaini edendamiseks – näiteks selleks, et soetada või uuendada pakendiliine ning võtta kasutusele ringlussevõetavaid pakendeid ja pakkematerjale. Terviklahenduse puhul toetatakse ka uue pakendidisaini loomist. Toetuse suurus on 50 000–500 000 eurot projekti kohta. 

Lisaks antakse toetust korduskasutuspakendite süsteemide loomiseks ja laiendamiseks. Toetust saab taotleda korduskasutuspakendile üleminekuks, sealhulgas tagastamise ja logistikataristu arendamise investeeringuteks. Toetuse suurus on 50 000–2 000 000 eurot projekti kohta.

Taotleja saab olla äriühing, kohalik omavalitsus või selle hallatav asutus, kohalike omavalitsuste liit, mittetulundusühing või sihtasutus.

Taotlusvooru eelarve on viis miljonit eurot. Toetuse osakaal sõltub projekti elluviimise asukohast, elluviija suurusest ja abiliigist, mille alusel toetust küsitakse.

Toetuse tingimustega saab tutvuda KIKi kodulehel, kust leiab ka ringmajanduse toetuste infopäeva materjalid. Toetust saab taotleda e-toetuse keskkonna kaudu kuni vooru eelarve ammendumiseni.

Toetust antakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja toetuse töötas välja kliimaministeerium koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255