“Toetuse eesmärk on anda hoogu kaasaegse sidetaristu ehitamisele neis Eesti külades ja alevikes, kus kohalik aktiivne kogukond soovib ise võtta juhtohjad kiire internetiühenduse loomisel. Eestis on palju tegusaid maapiirkondi, mille elanikud on harjunud ise käed külge panema ja värske toetusmeede loob selleks suurepärase võimaluse,” ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.
Ta tõi välja, et toetuse saamise eeldus on kogukonna toimiv koostöö läbi kohaliku MTÜ või sihtasutuse ning aktiivne juht, kes tegevusi koordineerib. “Loomulikult ei eelda me külavanemalt või kohalikelt elanikelt kogemusi sidevõrkude rajamise valdkonnas ja toetusmeede võimaldab palgata kogemustega projektijuhi, kes aitab kiirel internetiühendusel jõuda seda kannatamatult oodanud inimesteni,” lisas Järvan.
Toetus on ette nähtud juurdepääsuvõrgu ehitamiseks turutõrkepiirkondades ehk seal, kus täna puudub vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav püsiühendus ja kuhu sideettevõtjad selliste juurdepääsuvõrkude ehitamist ka lähema kolme aasta jooksul ei plaani. “Eestis on üle 80 000 aastaringses kasutuses oleva aadressiobjekti, kus puudub ligipääs kiirele internetile ja ligi 90% neist paiknevad maa-asulates. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on viimastel aastatel ellu viidud või lõpetamisel juba kolm toetusmeedet juurdepääsuvõrkude rajamise toetamiseks maapiirkondades ja värskelt allkirjastatud määrus loob täiendava võimaluse, et viia kiire internetiühendus võimalikult tempokalt peredeni üle Eesti,” sõnas Järvan.
Ta rõhutas, et kõik senised toetusmeetmed on ellu viidud põhimõttel, et toetuse saajateks on sideettevõtjad või vastava ehituskogemusega ettevõtted, kuid äsja allkirjastatud määrus toimib pilootprojektina, mis võimestab kogukondi ise aktiivsemad olema.
Toetusteks on kokku ette nähtud 800 000 eurot ja seda rahastatakse riigieelarvest. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 200 000 eurot ja toetuse maksimaalne suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressiobjekti kohta 10 000 eurot. Toetuse saaja omafinantseering peab olema vähemalt 300 eurot iga liitumise võimaluse saava aadressiobjekti kohta.
Digiühiskonna arengukava näeb ette, et 2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. See ja kõik eelnevad toetusmeetmed juurdepääsuvõrkude toetamiseks maapiirkondades panustavad oluliselt selle täitmisesse,
märkis Järvan.
Toetuse andmist korraldab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.
