Toetatakse lahendusi, mis loovad juba olemasolevale ressursile kestva või uue ja keskkonnakestliku väärtuse ning selle rakendamise mõju on tuvastatav. Vooru eelarve on 900 000 eurot ja taotluste esitamise tähtaeg on 14. veebruaril kell 17.
Keskkonnaministri Erki Savisaare sõnul vajab Eesti toimivate ringmajanduse praktikate juurutamist, et praegu juurdunud ükskõiksust muuta.
"Ringmajanduse põhimõtete rakendamine aitab lahendada keskkonna probleeme, sest toodete väärtusahel pikeneb ja vajadus uue tooraine järele väheneb. Ringmajanduse eesmärkide saavutamisel on keskne roll kohalikel omavalitsustel," lausus Savisaar.
KIKi juhataja Andrus Treieri sõnul on ringmajandus rohepöörde oluline osa.
Kohalikud omavalitsused tunnevad oma elanikke, ettevõtjaid ja asutusi kõige paremini ning toetuse abil saavad nad leida oma kogukonnas need kohad, mida saaks ringmajanduslikult toimima panna,
lisas Treier.
Toetust saavad küsida kohalikud omavalitsused, nende hallatavad asutused ning maakondlikud omavalitsusliidud ringmajanduse lahendusteks. KIK toetab toodete korduskasutuse, paranduse ja renoveerimisega seotud tegevusi nagu näiteks korduskasutuskeskused, parandustöökojad, kogukondlikud projektid, digitaalsed süsteemid ning koostöövõrgustikud, millel on ka praktiline lahendus. Antud voorust ei toetata jäätmete ringlussevõtu lahendusi, jäätmejaamasid ja jäätmete liigiti kogumise konteinereid.
Ringmajanduslike kogukondlike lahenduste välja töötamiseks on KOV-idel võimalus teha koostööd mittetulundusühingute, sihtasutuste, ülikoolide, teadusasutuste, teiste KOVide ning omavalitsusliitudega nii Eestist kui välisriikidest nagu Island, Liechtenstein, Norra, Venemaa või mõni teine Euroopa Majanduspiirkonna programmi abisaaja riik (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia).
"Euroopas on palju häid ringmajanduse näiteid ja praktikaid, mida saaksime võtta eeskujuks ning kohandada Eestisse. Seetõttu julgustame taotlejaid kaasama välispartnereid ning oleme abiks nende leidmisel," ütles KIK-i projektikoordinaator Aivi Allikmets ja lisab, et Norra, Islandi ja Liechtensteini partneri kaasamine annab taotluse hindamisel lisapunkte.
Toetussumma miinimum on 200 000 eurot, maksimum 450 000 eurot ning toetusmäär on kuni 85 protsenti. Toetuse tutvustamiseks toimus 30. novembril infopäev ja seda on võimalik järelvaadata. Lisainfo toetuse kohta ja infopäeva salvestuse leiab KIK-i kodulehelt.
Ringmajanduse pilootprojektide voor on osa Euroopa majanduspiirkonnas käivitunud programmist "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine", millel on kolm fookusteemat - ökosüsteemide ja ringmajanduse põhimõtete tugevdamine ning kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamisele ja kohanemise võimekuse suurendamisele kaasaaitamine. Programmi operaator on keskkonnaministeerium ning partner Norra keskkonnaagentuur. Lisaks on oluline roll riikidevahelises koostoimimises Norra saatkonnal Eestis.
Euroopa Majanduspiirkonna laienemiskokkuleppe kohaselt toetavad Island, Liechtenstein ja Norra Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu 15 Euroopa riiki 1,548 miljardi euroga, millest 95,8 protsenti moodustab Norra, 3 protsetni Islandi ja 1,2 protsenti Liechtensteini toetus. Rahastamisperioodil 2014-2021 on nende riikide toetus Eestile 32,3 miljonit eurot, millest 6 miljonit eurot suunatakse programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" kaudu otseselt keskkonna- ja kliimaprojektide elluviimiseks.
