Kortermajade rekonstrueerimistoetust tuleb oluliselt suurendada
Jaadla sõnul valitseb korteriühistute seas suur pettumus. “Isegi mõned korteriühistud, kes täpselt keskööl kui taotlusvoor avanes arvutiklahvidele vajutasid, jäid ikkagi toetusest ilma. Inimeste mure on suur, sest elamistingimuste parandamine ei saa toimida nagu meelelahutuslik popkontsert, kuhu pileti lunastamiseks öid sabas peab seisma,” kritiseeris ta.
Jaadla ja Mardi hinnangul kinnitab juhtunu Eesti Korteriühistute Liidu poolt varasemalt läbi viidud küsitluse tulemusi. “Küsitlusest selgus, et ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot, mida on oluliselt rohkem kui tänased toetusmeetmed ette näevad,” märkis Jaadla. “Kindlasti ei saa elamufondi rekonstrueerimist pidada riiklikul tasandil vähetähtsaks küsimuseks, arvestades seda kui suur osa Eesti elanikest elab kortermajas – kaalul on pea miljoni kaasmaalase heaolu,” rõhutas Jaadla. “See näitab inimeste suurt muret oma eluaseme pärast ja soovi sovetiaegsed korrusmajad kaasaegseteks energiasäästlikeks ja mõistlike küttekuludega kodudeks muuta,” lisas Mardi.