Kui lapsevanemad plaanivad kolida või minna tööle teise Euroopa Liidu riiki, Norrasse, Liechtensteini, Islandile või Šveitsi, tuleb arvestada kehtivate seadustega. Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna nõunik Artur Panov selgitab artiklis, kuidas perehüvitiste süsteem toimib nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides ja mida tasub tähele panna välisriiki kolides.
Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste korraldus: iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele. Perehüvitiste saamise õigus kaasneb nii lapse sünni kui ka muul viisil perre tulemisega, näiteks lapsendamisega ning lapse hooldamise või eestkostele võtmisega. Perehüvitiste mõiste alla kuuluvad riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja elatisabi.
Kõige tähtsam reegel on, et Eesti perehüvitised on territoriaalse põhimõttega ehk neid saab määrata ainult Eestis elavale inimesele. "Eesti kodakondsus, elukoha olemasolu rahvastikuregistris või Eestis töötamine ei anna õigust saada Eesti perehüvitisi, kui inimene reaalselt elab välisriigis," rõhutab Panov. Perehüvitisi saab ainult siis, kui laps koos lapsevanemaga või hooldajaga päriselt elab Eestis.
Euroopa Liidu põhireeglite kohaselt tehakse kindlaks perehüvitiste maksja esmane riik. Kui on õigus perehüvitistele kahest riigist, maksab esimesena oma hüvitisi täies mahus prioriteetne riik ja teine riik maksab lisahüvitist, kui nende summad on suuremad kui prioriteetses riigis. Panov tõi näiteks, et kui lapsevanemal on õigus lapsetoetust saada Soomest ja Eestist ning Eesti on prioriteetne riik, maksab Eesti lapsetoetust esimesena ja Soome lisab vahe, juhul kui Soome toetused on suuremad.
Prioriteetsuse määramine:
- Töötamine: esmane maksja on alati see riik, kus vanem füüsiliselt töötab. Eesti kontekstis on töötamisega võrdsustatud ka vanemapuhkus ning töötuna arvel olemine. Kui mõlemad vanemad töötavad erinevates EL riikides, siis on lapse elukohariik esmane.
- Pension: kui vanemad ei tööta, aga üks vanematest saab riiklikku pensioni, siis pensioni maksev riik on esmane perehüvitiste maksja.
- Elukoht: kui vanemad ei tööta ega saa pensioni, siis määravaks asjaoluks on lapse elukoht.
Inimene ei saa ise valida, millisest EL riigist ta perehüvitisi saab.
"Riigid vahetavad infot ning teevad kindlaks, milline riik on esmane perehüvitiste maksja, ja määravad toetusi vastavalt," selgitab Panov.
Eesti perehüvitiste seaduse järgi peab inimene viivitamatult teavitama sotsiaalkindlustusametit järgmistest asjaoludest:
- kui taotleja või laps asub elama või õppima teise riiki,
- katkestab või lõpetab õpingud teises riigis,
- kui üks pereliige asub tööle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni.
Lisaks peab teavitama, kui pere saab hüvitisi välisriigilt.
Kui inimene lahkub Eestist ja saab jätkuvalt perehüvitisi Eestist, tekib enammaks. Enammakstud summa nõutakse tagasiulatuvalt kuni kümne aasta eest ja uus elukohariik ei pruugi maksta saamata jäänud perioode tagasiulatuvalt välja. Kui kogu pere on lahkunud välismaale ja Eestis kohapealset töötamist ei toimu, siis hüvitisi Eestis ei maksta. "Seega on väga oluline õigeaegne teavitamine, et vältida võimalikke probleeme ja rahalisi kohustusi," hoiatab Panov.
Tihti küsitakse, kas perehüvitiste saamise ajal võib reisida ja kas see tekitab enammakse. Panovi sõnul on perehüvitisi saades lubatud reisida, kuid konkreetset ajapiirangut ei ole seadusega määratud. „Kui vanemad otsustavad näiteks terveks talveks Taisse minna ja viibivad seal kolm kuud, on soovitatav perehüvitiste maksmine peatada ning pärast Eestisse naasmist taotleda hüvitiste taastamist,“ lisab Panov. „Lühiajalised reisid, mis kestavad paar nädalat, on igati lubatud ja ei põhjusta probleeme hüvitiste saamisel. Kui aga reis kestab pikemat aega, mitmeid kuid, on mõistlik peatada hüvitiste maksmine, et vältida võimalikke enammakseid.“
Perehüvitised on Eestis oluline tugi peredele, kuid kolides Euroopa Liidu piires on oluline teada ja järgida reegleid, et vältida probleeme hüvitiste saamisel. Alati tuleb teavitada sotsiaalkindlustusametit või välisriigi pädevat asutust muutustest elukoha või töökoha osas, et perehüvitised määrataks õigesti, ja vältida võimalikke tagasimakseid. "Perehüvitiste süsteemi mõistmine ja õigeaegne teavitamine on oluline sujuvaks üleminekuks uude elukeskkonda," sõnas Panov lõpetuseks.
