Riigiportaalis eesti.ee on kättesaadav uus infoteenus „Terviseprobleemiga lapse toetamine“. Pikenevad pensioni ja puude määramise menetlustähtajad ning teenuseosutajate riigilõivud tõusevad. Sotsiaalkindlustusamet ei paku enam kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele töönõustamist. Abivajavast lapsest teavitamise kohustus laieneb ning tekib lisavõimalus – vanemlusprogrammid jõuavad sotsiaalkindlustusametisse.

Tulumaksu tõus mõjutab sotsiaalkindlustuse väljamakseid

Üks olulisematest üleriigilistest muudatustest on tulumaksu tõus, mis ei jäta puutumata ka sotsiaalkindlustusameti makstavaid tasusid. Tulumaksu peetakse kinni pensionitelt, kahjuhüvitistelt, lapsepuhkuse tasudelt ja vanemahüvitistelt. Alates jaanuarist tõuseb tulumaksu määr seniselt 20 protsendilt 22 protsendile.

Maksuvaba tulu määrad 2025. aastal ei muutu. Vanaduspensionäridele ja neile, kes jõuavad vanaduspensioniikka 2025. aasta jooksul, kehtib maksuvaba tulu määr 776 eurot kuus. See ei vähene pensioni kasvades ega töötamise korral.

Neile, kes ei ole vanaduspensionieas ega jõua sinna 2025. aasta jooksul, jääb kehtima astmeline tulumaksusüsteem ja maksuvaba tulu määr on kuni 654 eurot kuus.

Valitsus kinnitas 19. detsembril töötasu alammääraks 2025. aastaks 886 eurot kuus ja minimaalseks tunnitasuks 5,31 eurot. See tähendab, et alampalk tõuseb 1. jaanuarist 8 protsenti ehk 66 euro võrra.

Alampalgaga on seotud traumast taastumist toetava vaimse tervise abi ja osaliselt kuriteoohvri hüvitise komponendid. Perehüvitiste teenuste vaates on alampalgaga seotud vanemahüvitis, lapsepuhkus ja puudega lapse vanema lisapuhkus ning hoolduspuhkus täisealise ja sügava puudega isiku hooldamiseks.

Alampalga tõusuga seoses muutuvad nende teenuste määrad ning alates 1. jaanuarist tekkiva õigustatuse korral määratakse hüvitis uut alampalka arvestades. 

2025. aastast hakkab kehtima mootorsõidukimaks, mis puudutab kõiki liiklusregistris registreeritud masinaid ja nende omanikke, sealhulgas puudega inimesi ja nende jaoks ümber ehitatud autosid.

Koos mootorsõidukimaksu seadusega võeti vastu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused, mis võimaldavad maksta ühekordset lisatoetust ja tõsta puudega inimeste sotsiaaltoetusi. 

Ühekordse toetuse eesmärk on kompenseerida mootorsõidukimaksust tulenevat mõju puudega inimestele perioodil, mil maks on jõustunud, kuid sotsiaaltoetused ei ole veel tõusnud. Toetuse saamiseks ei ole vaja eraldi taotlust esitada, sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse automaatselt kõigile lastele ja tööealistele, kellel on 2025. aasta 1. jaanuari seisuga tuvastatud raske või sügav puue või kellele makstakse harvikhaigusega lapse toetust. 

Puudega inimeste toetused suurenevad ja pensionite väljamaksete kord muutub

Puudega inimeste toetused suurenevad 2025. aasta 1. juunist, et leevendada üldistest hinnatõusudest ja mootorsõidukimaksust tingitud lisakoormust.

Liikumist võimaldavate või soodustavate abivahendite ja nägemisabivahendite toetus kasvab. 2025. aastal tõstetakse kõikide liikumist võimaldavate või soodustavate abivahendite ja nägemisabivahendite piirmäär 90 protsendini ning inimeste omaosaluseks jääb 10 protsenti piirhinnast. Muudatus puudutab neid liikumis-, kuulmis- ja nägemisabivahendeid, mille piirmäär oli varem alla 90 protsendi. Samuti tõstetakse pidamatustoodete, näiteks mähkmete ja sidemete piirmäär seniselt 40 protsendilt 50 protsendile. 2025. aastal eraldatakse selleks 3,8 miljonit eurot. Eesmärk on leevendada mootorsõidukimaksu mõju ja ajakohastada piirhindu.

Uuest aastast makstakse pensione ning sotsiaaltoetusi (puudetoetusi) välja iga kuu 5. kuupäeval, kui see langeb tööpäevale. Kui 5. kuupäev on nädalavahetusel, toimub ülekanne järgneva kahe tööpäeva jooksul. Uus korraldus hakkab kehtima jaanuarist.

2025. aastal langeb 5. kuupäev nädalavahetusele neljal korral: jaanuaris, aprillis, juulis ning oktoobris.

Kuna pension ja toetused võivad nädalavahetuse tõttu harjumuspärasest kuupäevast kuni paaripäevase viivitusega laekuda, soovitame kontrollida oma arvelduste ja tähtajaliste maksete kuupäevi. Vajaduse korral saab teha muudatusi maksetingimustes, et olla kindel, et kõik arved tasutakse õigel ajal. Muudatus ei puuduta kojukandeid, seal toimib kõik tavapäraselt.

Muudatus hõlmab lisaks pensionidele ka kõiki teisi hüvitisi (puudega seotud sotsiaaltoetused), mis makstakse tavaliselt 5. kuupäeval.

Uus infoteenus terviseprobleemiga lapse toetamiseks

Riigiportaalis eesti.ee on nüüd kättesaadav uus infoteenus „Terviseprobleemiga lapse toetamine“, mis on loodud eelkõige lapsevanematele, kelle laps vajab terviseseisundi tõttu püsivat tuge. Infoteenus on väärtuslik abivahend ka arstidele, tugispetsialistidele ja ametnikele, kes toetavad last ja tema peret.

Infoteenus annab lapsevanematele lihtsas keeles selgitusi lapse abivajaduse tuvastamise kohta, sealhulgas infot võimalike teenuste-toetuste ning lapse abistamise protsesside ja sekkumiste kohta. Infoteenuse sisu on jagatud loogilistesse etappidesse – alates haiguse avastamisest ja raviteekonna algusest kuni üleminekuni lapseeast täiskasvanuikka – ja kogu asjakohane info on ühest kohast leitav.

Uuest aastast pikenevad riikliku pensioni, perehüvitiste, vanemahüvitise ja puude raskusastme otsuse taotluste menetlustähtajad kuni 30 tööpäevani alates nõuetekohase avalduse esitamisest.

Lõivude kasvamine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45 protsenti menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest.

Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 eurole. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 eurole ning ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 eurole. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest.

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab alates 1. jaanuarist 2025 lastekaitsevaldkonna töönõustamisteenuse pakkumise (sh võrgustikusupervisioonide) senisel kujul ja formaadis. Töönõustamist said kasutada lastekaitsetöötajad, valdkonnajuhid ja kohalike lastekaitsevõrgustike liikmed. See tähendab, et seni sotsiaalkindlustusameti poolt sisseostetud teenuse kasutamine lõpeb, sest töönõustamise pakkumine on tööandja ülesanne.

Sotsiaalkindlustusamet jätkab lastekaitsetöötajate ja valdkonnajuhtide toetamist koolituste, e-kursuste, juhtide arenguprogrammi, abimaterjalide ning nõustamisteenuse kaudu. Lastekaitsevaldkonna täiendkoolitused aitavad spetsialistidel arendada oma pädevusi, ning riigisisene nõustamisteenus toetab lastekaitsejuhtumite lahendamist.

Tulenevalt lastekaitseseadusest on kõigil inimestel juba praegu kohustus teatada abivajavast või hädaohus olevast lapsest. Teade tuleb edastada kas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, lasteabitelefonile 116111 või hädaohus oleva lapse puhul hädaabinumbrile 112. 

Käesoleva aasta 11. detsembril võttis riigikogu vastu lastekaitseseaduse muudatuse, mille §-s 271 tuuakse täiendavalt välja lastega töötavad isikud, kellel on oma erialast, kutse- või tööülesannetest tulenevalt võimalus ning ka professionaalsed oskused märgata lapse võimalikku abivajadust ning kellelt oodatakse senisest aktiivsemat teatamist abivajavatest lastest.

Muudatuse eesmärk on ennekõike laste ja perede probleemide varajases staadiumis märkamise ja sekkumise soodustamine ning lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine ja julgustamine abivajavast lapsest teatama.

2025. aasta jaanuariks valmivad abivajava lapse ja noore märkamisest teatamise toetamiseks teavitusvorm, seda tutvustavad videod ja juhendmaterjalid ning spetsialistidele mõeldud e-kursus „Abivajava lapse ja noore märkamine ning abistamine“. Kõik materjalid on edaspidi kättesaadavad sotsiaalkindlustusameti lasteabi.ee lehel.

Sotsiaalkindlustusameti lasteabi.ee lehele lisanduv teavitusvorm pakub senisest tõhusamat võimalust abivajavast lapsest teavitamiseks. Lehelt leiab ka juhendmaterjalid, mis aitavad vormi täitmisel ja teavitamise protsessis.

Kehtima jäävad kõik seni olemasolevad teatamisvahendid (nt kohalikes omavalitsustes kasutusel olevad vormid, kokkulepitud suhtlusviisid ja -kanalid) ning juba toimivad teavitamise protsessid (nt õppe- ja lasteasutuses kokkulepitud teabe edastamise protsessid).

Lastekaitseseaduse muudatus

1. jaanuaril jõustub lastekaitseseaduse muudatus, milles määratakse sotsiaalkindlustusameti roll ja ülesanded vanemlust toetavate tegevuste rakendamisel ja elluviimisel. See muudatus aitab paremini ja tõhusamalt kasutada ressursse nii vanemluse kui ka laiemalt laste ja perede toetamiseks, suunates rohkem vahendeid ennetustegevusele ja vähendades seeläbi vajadust tegeleda tagajärgedega. 

Muudatus lähtub valitsuse tööplaani ülesandest, mille tulemusel valmis „Vanemluse toetamise valdkondade ülene tegevuskava 2024–2030“ ning milles on sõnastatud vanemluse toetamise suunad järgmiseks kuueks aastaks. Muuhulgas on selles dokumendis tehtud ettepanek viia vanemluse valdkond alates 1. jaanuarist Tervise Arengu Instituudist üle sotsiaalkindlustusametisse.

Valdkonna üleviimine sotsiaalkindlustusametisse lähtub muuhulgas sellest, et amet täidab juba praegu riikliku lastekaitse rolli, mistõttu on loogiline, et ka ennetavate tegevuste elluviimist koordineerib sotsiaalkindlustusamet ning tegevused moodustavad ühtse terviku. Vanemluse valdkonna sotsiaalkindlustusametisse üleviimise tulemusel tekib seni erinevate asutuste vahel jagatud tegevuste asemele terviklik teenus. Sotsiaalkindlustusametis hakkab vanemluse toetamisega tegelema laste heaolu osakond.