EPIKoja poole on pöördunud vanemad, kes elavad eraldi, kuid jagavad lapse hooldusõigust ja soovivad, et ka puudega lapse toetust saaks jagada vastavalt sellele, kumma vanema juures laps parajasti elab – sel juhul saaks ühes kuus toetust üks vanem ja teises kuus teine. Sotsiaalkindlustusamet on vastanud, et seadus ei võimalda puudega lapse toetust kordamööda maksta, kuid täiendavaid põhjendusi ega analüüse need vastused ei sisalda.
EPIKoda paluski sotsiaalkindlustusametilt ja sotsiaalministeeriumilt selle regulatsiooni osas selgitust ning ootab kiiret seadusemuudatust, et hooldusõigust jagavad vanemad saaksid puudega lapsele mõeldud toetust vajadusel kordamööda.
EPIKoda leiab, et kuigi puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ei võimalda toetuse maksmist vanematele kordamööda, peab ka puudega lapse toetuse maksmisel säilima paindlikkus – sarnaselt näiteks perehüvitiste seaduse alusel makstava perehüvitisega. Kuigi perehüvitise maksmise aluseid reguleerib üks ja puudega lapse toetuse saamist teine seadus, on toetuste üldised eesmärgid võrreldavad ehk mõlemal juhul on fookuses lapse elukondlike kulude katmine, hooldamise, õppimise toetamine ja vastavate kulude katmine. Selle kõige pinnal puudub EPIKoja sõnul arusaam, miks ei ole võimalik puudega lapse toetust vanematele kordamööda maksta.
EPIKoda meenutas enda kirjas õiguskantsleri seisukohta, et kui sotsiaalkindlustusamet saab jagada vanemate vahel võrdselt pensioniõiguslikku staaži, siis saab sotsiaalkindlustusamet jagada võrdselt ka peretoetusi.
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
Lisaks puudest tulenevate lisakulude katmisele on toetuse eesmärk toetada ka puudega laste osalemist ühiskonnas, nende sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi.
