Toetust makstakse neile, kes on vanaduspensionieas, elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle vanaduspension on alla 636 euro kuus.
Sotsiaalkindlustusameti pensioniteenuse juht Signe Viimsalu ütles, et üksi elava pensionäri toetust maksab amet automaatselt ilma ühegi taotluseta neile pensionäridele, kel on 1. aprillist kuni 30. septembrini täidetud kõik kolm tingimust.
„Toetuse tingimustes arvestatakse elukallidusega ja nii tõuseb ka toetuse saamise tingimuseks seatud pensionisumma igal aastal. Kui möödunud aastal pidi toetuse saamiseks jääma igakuise kättesaadava pensioni summa alla 582 euro, siis sel aastal on piiriks 636 eurot,“ rääkis Viimsalu.
Tähele tasub panna, et iga aasta 1. aprillil indekseeritakse pensione ja sellega seoses pensionid veidi suurenevad. Sel aastal tõstab pensione ka erakorraline pensionitõus.
Paneme südamele, et pensionär ise, tema sugulane või eestkostja jälgiks, et üksi elava pensionäri andmed rahvastikuregistris vastaks tegelikule olukorrale. Toetuse määramisel lähtub amet rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu võib juhtuda, et reaalselt üksi elav pensionär jääb toetusest ilma, kuna tema lapsed on vanema juurde sisse kirjutatud, kuigi tegelikkuses on nad ammu välja kolinud,
selgitas Viimsalu.
Üksi elamise faktil on siiski ka erandeid. Toetust on õigus saada ka eestkostjatel ning eestkostetavatel, hooldekodude elanikel ning inimestel, kes vastavad toetuse saamise tingimustele, kuid kellega samale aadressile sisse kirjutatud inimene viibib hooldekodus. Andmed hooldekodus viibimise kohta saab sotsiaalkindlustusamet otse hooldekodudelt.
Kõigile, kelle andmed vastavad toetuse saamise tingimustele, maksab sotsiaalkindlustusamet toetuse automaatselt välja koos oktoobrikuu pensioniga. Kui pensionär ei vasta mingil põhjusel sel aastal üksi elava pensionäri toetuse saamise tingimustele, tekib tal järgmine võimalus saada toetust järgmisel aastal.
Eelmisel aastal maksis sotsiaalkindlustusamet üksi elava pensionäri toetust ligi 89 900 inimesele kokku üle 10,3 miljoni euro.
