Üksi elava pensionäri toetust makstakse kord aastas pensionäridele, kelle vanaduspension on väiksem kui 1,2 kordne Eesti keskmine pension (2023. aastal alla 720 euro) ja kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi. Toetust makstakse registris olevate andmete põhjal ning inimene ei pea toetuse saamiseks sotsiaalkindlustusametile eraldi taotlust esitama.
Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhataja Kati Kümnik selgitab, et võrreldes eelmise aastaga on tänavu üksi elava pensionäri toetuse saajaid ligikaudu 30 000 võrra vähem. „Toetuse saajaid on vähem, kuna aprillikuise pensionide indekseerimise tulemusel tõusis keskmine pension 700 euroni. Samuti muutus sellest aastast vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu arvestus, mis on 704 eurot kuus,“ sõnab Kümnik.
Õigus üksi elava pensionäri toetusele on ka eestkostjatel ja eestkostetavatel ning hooldekodude elanikel. Samuti neil, kes on küll samale elamispinnale sisse kirjutatud koos teise inimesega, kuid reaalselt elatakse üksi, sest teine inimene viibib hooldekodus. Andmed hooldekodus viibimise kohta saab sotsiaalkindlustusamet otse hooldekodudelt või sotsiaalteenuste andmeregistrist.
Kui vanaduspensionär saab lisaks Eesti pensionile ka välisriigist pensioni, on tal üksi elava pensionäri toetusele õigus vaid juhul, kui mõlema pensioni suurus kokku jääb alla 720 euro. Välisriigist saadava pensioni suuruse teatamiseks palume saata sotsiaalkindlustusametile oma pangakonto väljavõte või muu dokument, mis tõendab, kui suur on välisriigist kätte saadav pension.
Toetus makstakse välja koos oktoobrikuu pensioniga.
