Kindlustatud isikute ringi laiendamine
Hetkel kehtiv seadus sätestab täpselt, millise lepingu ja ametikohaga töötaja on kindlustatud ja kohustatud tasuma töötuskindlustusmakseid. Koda pooldab tulevikus lahendust, millega kindlustatu mõiste defineerimisel lähtutakse töötuskindlustusmakse maksmisest ning kindlat isikute ringi seaduses ei sätestata. Kindlustus peaks kehtima kõikidele „töövormidele“, st kindlustus tekib kõikidele inimestele, kes maksavad töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuga maksustatud tulult.
Koja liikmed tõid tagasisides välja, et juhul kui töötuskindlustus on valiku võimalus, siis on see positiivne motivatsioon äriühingu juhtorgani liikmele. Lisaks toodi ka välja, et töötuskindlustusmaksest peaks vabastatud olema kindlasti õpilased. Näiteks juhul, kui üliõpilane või tavakooli õpilane teeb kooli kõrvalt või vaheajal tööd.
Töötuskindlustushüvitise ja töötasu üheaegne saamine
Kehtivas töötushüvitise süsteemis lähtutakse põhimõttest, et hüvitise vajadus tekib täieliku töötuse ja töise sissetuleku kaotamise korral ning töötuskindlustushüvitist ei maksta samaaegselt töise tuluga.
Kaubanduskoja hinnangul võiks töötuna arvel olles inimesel olla võimalus proovida erinevaid ametikohti, et teenida samaaegselt täiendavat lisa ajutiste/juhuslike tööde näol kuniks leitakse sobiva sissetulekuga amet. Praegune süsteem soodustab ümbrikupalga maksmist töösoovijatele, kes on töötuna arvel, kuid soovivad väiksemaid juhutöid siiski teha. Ettevõtjad on valmis töötaja pealt maksma kõiki makse ja töötaja on valmis tööd tegema, aga töötuna arvel olemise perioodil kipuvad paljud ettevõtjad ja töötajad toimetama alternatiivselt seaduses lubatule. Siin kaotavad riik, tööandjad ja töötajad.
Töötushüvitiste kvalifitseerumistingimuste muutmine
Majanduslikult rasketel aegadel on tööandja sunnitud töömahtu vähendama ja tööd ümber korraldama ning tal ei ole enam võimalik töötajale samadel tingimustel tööd pakkuda. Viidatud juhul ütleb tööandja töötajaga töölepingu üles majanduslikel põhjustel. Vabatahtlik töötus tekib siis, kui töötaja esitab omal soovil töölepingu ülesütlemise avalduse või kokkuleppel tööandjaga lahkub töölt talle sobival ajal ning tingimustel.
Eesti kaubandus-tööstuskoda pooldab lahendust, mis võimaldaks vabatahtliku töötuse korral töötushüvitiste maksmist. Kuid endiselt ei oleks töötuskindlustushüvitist õigus saada töötajal, kelle tööleping lõpetatakse rikkumise tõttu või muudel sarnastel alustel.
Töötushüvitiste tingimuste muutmine
Ministeerium plaanib muudatusi ka töötushüvitiste tingimustes. Näiteks on välja pakutud, et senine kahetasandiline süsteem, mis koosneb töötuskindlustushüvitisest ja töötutoetusest, tuleks muuta ühetasandiliseks ning töötuse korral makstakse ainult töötuskindlustushüvitist.
Lisaks on tehtud ettepanekud muuta tänast kindlustusstaaži arvestust ja hüvitiste perioodi. Koja hinnangul oleks õiglane siduda töötuskindlustushüvitise pikkus staažinõudega. Samuti on ühe lahendusena pakutud, et töötuskindlustushüvitiste kestus peaks sõltuma majanduse olukorrast, kuid koda ei poolda sellist lähenemist, sest Eestis on palju ettevõtteid, kes on seotud välisturgudega ning neile mõjub majanduslangus tihti tunduvalt varem, kui Eestis keskmiselt. Ehk kui toimub koondamine neis ettevõtetes ajal, mil Eesti majandus on kõrgseisus, seatakse need ettevõtted ja nende töötajad halvemasse seisu.
