Töötuhüvitise korra muutmisega tahab riik anda töötukassale kohustusi juurde, kuid raha nende täitmiseks ei kaasne.
Riigieelarves hoitaks sellega kokku küll kuni 70 miljonit eurot aastas, aga töötukassa eelarvele tähendaks peaaegu sama palju lisakulu aastas.
Kui riik laob kohustusi juurde, kuid raha nende rahastamiseks ei kaasne, siis see survestab töötuskindlustusmakse määra tõstma. Järjekordset maksutõusu tööandjad aga majanduslanguses kindlasti ei toeta.
Töötuskindlustus – kindla eesmärgiga vahend
Nagu nimigi ütleb, on makse näol tegemist kindlustusega, mis loodud kindla eesmärgiga rahastada ja motiveerida töötuks olemise perioodil uue töö leidmist.
Töötuskindlustust finantseerivad töötajad ja tööandjad, makstes palgalt vastavalt 1,6% ja 0,8% ehk kokku 2,4% kindlustustasu. Selline viimased aastad kehtinud maksemäär tagab töötukassale piisavad tulud oma kohustuste täitmiseks ja ka kriisiks reservide kogumist.
Töötukassa on tööturu osapoolte – tööandjad ja ametiühingud – ja riigi vaheline kolmepoolne koostöövorm. See tähendab, et makse määr ei ole riigi otsustada või tööriist.
