Liidu sõnul puudub täna selge mehhanism, kuidas riik omavalitsustele toimetulekutoetuse taotluste arvu kasvuga tekkiva täiendava halduskoormuse kompenseeriks nii, et see ka tegelikud kulud kataks.
"Töötu isik peaks olema pigem töötukassa vaateväljas, mitte sõltuma sotsiaalsüsteemist. Töötute aktiivsuskohustuse täitmise ja iseseisva toimetuleku saavutamise motivatsioon on suurel osal toimetulekutoetuse taotlejatel üsna madal. Töötutoetuse kaotamine vähendab veelgi nende motiveeritust ennast töötukassas arvele võtta ja tööd otsida," märkis Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.
Töötukassa senine roll inimesi motiveerida aktiivselt tööd otsima, jääb Trei hinnangul kavandatud muudatuse realiseerumisel täielikult täitmata, mis soodustab pikaajalist töötust. "Inimestel kaovad sotsiaalsed garantiid, omavalitsuse kulu ravikindlustamata isikute raviarvete tasumisel suureneb, süvenevad vaimse tervise probleemid," loetles ta.
Kindlasti suurendab see muudatus ELVL-i sõnul sotsiaalosakonna töökoormust. Liit tõi välja, et registreeritud töötuse määr oli 2024 aasta veebruaris 8,1 protsenti ja registreeritud töötuid oli siis 55 570 inimest. Töötutoetuste määramiste arv veebruaris 2024 oli 2763 inimest. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et prognoosi kohaselt kasvab töötutoetuse kaotamisega toimetulekutoetuse saajate arv ligi 570 võrra. Kahjuks ei selgu liidu sõnul eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kuidas sellisele järeldusele tuldi või millisel analüüsil see hinnang põhineb.
"Kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete koormus on juba täna väga suur. Kui riigi poolt tuleb ülesandeid üha juurde, siis kukuvad kohalikud omavalitsused varsti lihtsalt kokku ja ma ei pea silmas vaid rahalisi ressursse, vaid ka inimressurssi, võimekust tagada tööruumid ja muu tööks vajalik. Ehk siis kogukulu teistpidi pigem kasvab, sest iga uue süsteemi juurutamisega, ümber organiseerimisega, võimekuse loomisega kaasnevad kulud. Sisulist võitu ei ole ja kaotajaks on ikka tavakodanik," ütles Viljandi linna sotsiaalameti juhataja Karin Kiis.
Muudatuse põhjenduseks on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et töötutoetus ja toimetulekutoetus on omavahel dubleerivad toetused. ELVL-i sõnul on töötutoetus on isikupõhine toetus inimesele, kes ei ole tööhõives, toimetulekutoetus on aga vajaduspõhine toetus leibkonnale, kellel ei ole tagatud toimetulekupiir. Ehk leibkondade toimetulek läheb veelgi madalamaks, sest nii-öelda piiripealsed pered ei saa abi ei omavalitsuselt ega riigilt.
