Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul oli suurem osa töötutest tööta olnud vähem kui pool aastat. Eestlaste töötuse määr oli 5,8 protsenti ja vene rahvusest isikutel 9,4 protsenti. Töötuid mehi oli 25 300 ja naisi 22 600, teatas statistikaamet.
Kõige kõrgem oli tööealiste elanike seas töötuse määr Kirde-Eestis, eriti teravalt paistis silma Ida-Virumaa. Linnades ja väikelinnades oli töötuse määr veidi madalam kui maapiirkondades,
täpsustas Põlluäär pressiteates.
Ta lisas, et aasta varasemaga võrreldes lisandus töötuid protsentuaalselt kõige enam ametnike, tehnikute ja keskastmespetsialistide ametialadelt.
Hõivatuid oli möödunud aastal 656 600 ja protsentuaalselt kõige enam lisandus neid aasta varasemaga võrreldes veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse ning posti ja kulleriteenuse tegevusaladele.
Hõivatute osakaal langes sama ajaga aga kõige rohkem masinate ja seadmete remondi ja paigalduse ning metsamajanduse ja metsavarumise tegevusaladel.
Täisajaga töötas hõivatutest 568 200 ja osaajaga 88 300. Võrreldes 2019. aastaga langes tööhõive määr 1,7 protsendipunkti. "Täisajaga töötajaid jäi aastaga 17 900 võrra vähemaks, osaajaga hõivatute arv suurenes sama ajaga 3200 isiku võrra," märkis Põlluäär, lisades, et veidi üle kolmandiku osaajaga töötajatest teeb seda isiklikel või perekondlikel põhjustel ning 28 protsenti ei soovigi täistööajaga töötada.
Tööjõus osalemise määr jäi võrreldes 2019. aastaga samaks, mitteaktiivseid inimesi oli 279 700. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga, õpingud ning haigused või vigastused.
Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööjõus osalemise määr 72,4 protsenti, tööhõive määr 67 protsenti ja töötuse määr 7,4 protsenti.
