Samuti on keskliit tema sõnul juba varem teada andnud, et kavatseb esitleda oktoobris omapoolseid ettepanekuid. "Dokumendis on kahtlemata kajastatud teemad, mis meid kõige rohkem puudutavad: töösuhted, sotsiaalne turvalisus, töökohad ja tööturutemaatika laiemalt, samuti maksupoliitika küsimused," ütles Taliga.
Rääkides nii tööandjate kui töötajate manifesti tabanud kriitikast, märkis ta, et ettepanekute osas oleks tarvis sisulist diskussiooni. "See oleks kahtlemata vajalik, sest meil asendatakse sisuline diskussioon loosungitega, kuni selleni, et teatatakse, et maksudega ei mängita - sellega tahetakse välistada arutelud, mida Eesti maksupoliitika endast kujutab ja mis on selle tugevad, mis nõrgad küljed," lausus ta.
Töötajate manifestile kirjutasid kolmapäeval alla Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor, transpordi ametiühingu juht Peep Peterson, tervishoiutöötajate ametiühingute liidu esinaine Piret Kruuser, kultuuritöötajate ametiliidu esimees Ago Tuuling ja raudteelaste ametiühingu juht Oleg Tšubarov.
Muuhulgas peaks valitsus manifesti kohaselt eesmärgiks seadma tööpuuduse langetamise nelja aastaga nelja protsendini, samuti tuleks vähemalt kaks korda suurendada ettevõtlus- ja palgatoetuste ning töötute täiend- ja ümberõppe rahastamist. Dokumendis nõutakse ka töötajaid kaitsvate kollektiivlepingute sõlmimist kõigis ettevõtetes ning riigi- ja omavalitsusasutustes, riigitöötajaile teistega võrdse streigiõiguse andmist ja toetusstreikide säilitamist.
Lisaks tuleks manifesti autorite sõnul tõsta töötuskindlustushüvitist ja pikendada selle maksmise aega ning kaotada kohustuslik vanaduspensioni iga, nii et igaüks võiks valida pensionile mineku aja 60. ja 65. eluaasta vahel. Hariduse ja koolituse vallas nõuab manifest tasuta õppekohtade arvu suurendamist ülikoolides.
Töötajate manifest on vastuseks augusti lõpul tööandjate keskliidu poolt avaldatud tööandjate manifestile, mis soovitas kooskõlas eluea pikenemisega tõsta riikliku vanaduspensioni ea vähemalt 67. eluaastani, seada töötasult makstavale sotsiaalmaksule ülempiiri ja kaotada toetusstreikide korraldamise võimaluse.
Mõlemat manifesti on teravalt kritiseerinud eeskätt Reformierakonna poliitikud, öeldes, et need pole tõsiselt võetavad.
BNS
