SEB Panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul jääb palkade aastakasv ilmselt paari järgneva kvartali jooksul sarnaseks esimesele kvartalile või suureneb veidi.
Arumäe ütles, et tänavu esimese kvartali palgakasvu tempo oli ootuspärane. "Palkade aastane kasv oli üsna sarnane eelmises kvartalis toimunuga, midagi suuremat muutunud pole. Reaalne ostujõud oli sarnaselt eelmisele kvartalile 2,4 protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal, pakkudes inimestele stabiilsust ja tugevnevat kindlustunnet tarbimise suurendamiseks esimeses kvartalis."
"Samas on reaalse ostujõu kasv ikkagi üsna väike ning ajaloolises kontekstis silmapaistvalt nõrk, kuigi praeguses majandussituatsioonis kohane," ütles Arumäe.
Analüütiku sõnul on palgakasv kiirenemas, kuna see on viitajaga protsess eelmisel aastal toimunud majanduskasvule. "Ilmselt jääb palkade aastakasv paari järgneva kvartali jooksul sarnaseks esimesele kvartalile või suureneb veidi, sest kuigi palgakasv kiireneb, on see selle aasta esimeses kvartalis siiski alles jõudmas ajalooliselt kõige nõrgemate kasvumäärade juurde, ning palgad on alles taastumas majanduskriisiaegsest surutisest," ütles Arumäe.
"Nominaalse palgakasvu püsimine tähendab ka, et reaalpalga suurenemine jätkub selle aasta jooksul, kuid ei kiirene märkimisväärselt," selgitas ta.
Teisalt on Arumäe sõnul tootlikkuse kasv kahanenud nulliks. "Seega ületab ka see nõrk palgakasvu määr tootlikkuse määra, mistõttu peaks aasta lõpu poole palgakasv hakkama pidurduma. Ka Euroopa ostujuhtide indeksi langus Euroopas võib viidata sellele, et ka Eestis majanduskasvu määr pidurdub ning õigustaks samuti aasta lõpul palgakasvu määra alanemist," ütles Arumäe.
Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm ütles, et palgakasvu tempo vastas laias laastus panga ootustele. Palmi hinnangul on oodata tänavu reaalpalga kasvu ligikaudu 1,5 protsendi võrra, mis toetaks Eesti sisenõudlust ekspordisektori keerukate kasvuväljavaadete perioodil.
"Koos tagasihoidlikuma majanduskasvuga ootaks senisest mõõdukamat palgakasvu, mis jääks aga euroala kontekstis tugevamate sekka," ütles Palm. Tema sõnul sõnul ei saa konkurentsivõime seisukohalt Eesti palgad kasvada ka liiga kiiresti, kui seda ei toeta kiirem tootlikkuse kasv ning majandusstruktuuri muutused teadmistepõhise majanduse suunas. "Praegu on Eestis siiski kerge palgasurve, sest oleme konkurentsivõimelised euroala kontekstis. Suures osas toetab seda integratsioon Skandinaavia ja Saksamaa majandustega," ütles Palm.
"Saksamaa keskmised tööjõukulud on viimasel kümnendil kasvanud keskeltläbi vaid ligikaudu kaks protsenti aastas. Euroopa juhtriigi tugeva konkurentsivõime tõttu on tööjõukulude kasv täna kiirenenud üle kolme protsendi ning ka teatud sektorites näeme Saksmaa puhul kuueprotsendilist sissetulekute aastakasvu," ütles Palm. "Võiks öelda, et sihikindel harjutamine maratonijooksuks on toonud edu."
Paljude kriisiriikide puhul saab Palmi sõnul aga rääkida vaid negatiivse palgakasvu perspektiivist. "Selle taustal on Eesti sissetulekute kasvutempo hea," kommenteeris Palm.
Eestis on palgakasvu tempo aeglustumine praegu tunnetatav Palmi sõnul valdavalt transpordi sektoris. "Kuid mõningad märgid palgasurve alanemisest on täheldatavad ka hulgi- ja jaekaubanduses," märkis Palm.
Aeglustuvat nominaalpalga kasvu kompenseerib Palmi sõnul eelmise aastaga võrreldes madalam inflatsiooni kasv. "Seega ei kannata inimeste reaalsed sissetulekud ja heaolu," ütles Palm. "Kolm kvartalit kestnud reaalpalga kasv jätkub ka tagasihoidlikuma kasvu kontekstis."
"Meie baasstsenaarium näeb ette, et euroala majandus hakkab aeglaselt taastuma aasta teises pooles. Ostujuhtide indeksid viitavad paraku jätkuvale ebakindlusele ning aeglustumisele euroala tööstus- ning teenindussektoris," ütles Palm. Kreeka sündmuste taustal on kasvanud ka üksikute sündmuste risk, mis võib Palmi sõnul tähendada hälbimist baasstsenaariumist.
"Palgakasv reageerib muutustele majanduse väljavaadetes viiteajaga," kommenteeris Palm. Ostujuhtide indeksid peegeldavad Palmi sõnul hästi hetke olukorda ja teadmist. "Uue kriisi alguses võib aga reaalne mõju jõuda tööturule kohale pea kahe aasta jooksul. Suur osa aega kulus viimase kriisi puhul arusaamisele, millega on reaalselt tegu," ütles Palm. "Kui ollakse juba kriisi sees, on viiteaeg lühem."
Keskmise palga kasv esimeses kvartalis ületas rahandusministeeriumi viimase prognoosi ootusi, teatas ministeerium.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Pille Mihkelson ütles ministeeriumi kommentaaris, et esimeses kvartalis kiirenenud keskmise palga kasvust andis üle poole töötlev tööstus, ehitus ja kaubandus. "Järgmistel kvartalitel toetab palgakasvu rekonstrueerimistööde jätkuv kasv ehituses ning kvalifitseeritud töötajate nappus mitmetel tegevusaladel," ütles Mihkelson.
Kiireim palgakasv oli energeetikas ning ehituses, kummalgi tegevusalal ligikaudu 13 protsenti. "Kuigi elektrienergia haru tootmismahud on viimasel ajal vähenenud, on eelmiste perioodide head majandustulemused võimaldanud töötasusid tõsta," märkis Mihkelson.
"Keskmisest oluliselt madalam oli palga kasv avalikult rahastatavatel tegevusaladel nagu avalik haldus, haridus ja tervishoid, ulatudes 2,6 protsendini. Avaliku sektori tegevusalade palgatase on erasektori suhtes nõrgenenud juba üle kahe aasta, mis tõstab erasektoris töötamise atraktiivsust," ütles Mihkelson. Keskmine palk vähenes võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga vaid veonduse ja laonduse tegevusalal 0,6 protsenti. "Palga kahanemisele avaldasid mõju maanteetranspordi veomahtude ja naftatransiidi vähenemine," ütles Mihkelson.
BNS
