Hanno Pevkuri sõnul vabastatakse korralisest tervisekontrollist abipolitseinikuks astuda soovija, kellel on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus ja relvaluba. Samuti ei pea tervisekontrolli läbima inimene, kes soovib abipolitseinikuna tegutseda üksnes süüteoennetuslikes tegevustes. „Abipolitseinikud on riigi jaoks usaldusväärne partner, kellelt ministeerium ootab tugevat toetust politseijõududele. Siseministeerium toetab abipolitseinike tegevust nii rahaliselt kui paremat õiguslikku keskkonda luues,’’ lausus minister.
Vabatahtlikuna tegutsemine süüteoennetuses tähendab, et vabatahtlik saab abipolitseinikuna viia läbi koolitusi, õpitubasid jne. Pelgalt ennetusega tegeleval abipolitseinikul ei ole õigust rakendada erimeetmeid ega vahetut sundi ja seega ei riiva tema tegevus ka isikute põhiõigusi.
Kehtiva mootorsõiduki juhtimisõiguse ja relvaloaga isik on läbinud juba tervisekontrolli ning seetõttu puudub sisuline vajadus tervisekontrolli uuesti läbida. Samas jääb seadusesse võimalus suunata abipolitseinikuks astuda soovija erakorralisse tervisekontrolli, kui ilmneb vajadus kontrollida tema vastavust abipolitseinikuks saamise nõuetele.
Käesoleval aastal on abipolitseinike koolitamiseks, varustuse soetamiseks ning tunnustamiseks ja kulude hüvitamiseks riigieelarves 240 276 eurot. Samuti toetab Siseministeerium Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust kokku 30 085 euroga.
Hetkel on Eestis 898 abipolitseinikku. Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18-aastane, valdab kehtestatud nõuete järgi eesti keelt, keda pole karistatud tahtliku kuriteo eest.
