Rahvastiku vananemine ja tööjõu hulga vähenemine on protsessid, mida ei saa kergesti tagasi pöörata, seepärast tulebki senisest enam tähelepanu pöörata kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade teket soosiva majanduskeskkonna arendamisele, soovitab Eesti Pank oma uues tööturu ülevaates.
Majanduse pikemaajalist arengut silmas pidades on üha tähtsam piisava kvalifitseeritud tööjõuressursi olemasolu ning kõrgema lisandväärtusega töökoha jaoks tuleks soodustada elukestvat õpet, arendada haridussüsteemi tõhusamat koostööd tööandjatega ja jätkata tööjõu mobiilsust soodustavate poliitikameetmetega, rääkisid Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Natalja Viilmann täna keskpangas toimunud ülevaate esitlusel.
Mullu vähenes Eesti elanikkond Statistikaameti hinnangul 0,6 protsenti ja Eesti Panga hinnangul vähenes tööealine elanikkond 1,2 protsenti, samuti kasvas märgatavalt negatiivne rändesaldo. Pikemaajalist rahvastikuprognoosi muudab veelgi pessimistlikumaks suurem noorte väljaränne viimase kümnendi jooksul.
Kui kohandada viimast Statistikaameti rahvastikuprognoosi 2011. aasta rahva- ja eluruumide loendusel saadud andmetega, siis on saadud 2050. aasta prognooside erinevus ligi kümme protsenti, märkis Soosaar pressibriifingul.
Sealjuures tuleb erinevuse suurenemine otseselt vähenevast sündide arvust, mis on omakorda tingitud viljakas eas naiste väiksemast arvust. "Isegi kui sündimuskordaja tõuseb 2050. aastaks tõesti kaheni, siis välja rännanud viljakas eas naiste arv põhjustab juba niinimetatud teise ringi efekti," ütles Soosaar.
Tingimusel, et rändesaldo püsib stabiilsena, jääb ka prognooside erinevus enam-vähem muutumatuks kuni 2027. aastani, aga viimase aja trende jälgides võib see stabiilse rändesaldo ootus osutuda liigoptimistlikuks, lisas ta.
