Töötus näitas möödunud aasta teises kvartalis ajutiselt kasvamismärke, kuid seda eelkõige seni mitteaktiivsete tööturule lisandumise tõttu. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. IV kvartalis oli väga madal noorte ehk 15–24-aastaste töötuse määr – 6,2 protsenti, teatas statistikaamet.

Tööturunäitajad paranesid 2017. aastal peaaegu kogu aasta jooksul ja olid eelnenud aasta samadest näitajatest kvartalite võrdluses enamasti ees. Kuigi Eestis väheneb tööealiste ehk 15–74-aastaste inimeste koguarv, suurenes tööturul aktiivsete inimeste arv ehk hõivatute ja töötute summa 7000 võrra ning jõudis hinnanguliselt 699 000 inimeseni.

Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv. Keskmiselt oli aastas mitteaktiivseid 277 000, mis on 13 500 vähem kui 2016. aastal. Hõivatute arv on suurenenud nii töötuse vähenemise kui ka seni mitteaktiivsete tööturule siirdumise tõttu.

2017. aastal oli aasta keskmine töötute arv hinnanguliselt 40 000. Töötuse määr oli 5,8 protsenti, mis on 1 protsendi võrra madalam kui 2016. aastal. Töötute arv vähenes 6400 võrra ja seda olukorras, kus 13 500 seni mitteaktiivset inimest sisenes tööturule. IV kvartali töötuse määr oli 5,3 protsenti ning töötute arv hinnanguliselt 37 000. See on võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga vastavalt 1,3 protsendipunkti ja 8000 töötut vähem. 2017. aasta näitaja põhjal kuulub Eesti pigem Euroopa Liidu madalama tööpuudusega riikide hulka.

Suurima vaesusriskiga töötuteks saab pidada pikaajalisi ehk üle 12 kuu tööd otsinud inimesi. 2017. aastal oli pikka aega tööd otsinuid 1300 võrra vähem. Vähem oli ka lühiajalisi töötuid ja heitunuid ehk inimesi, kes olid kaotanud lootuse tööd leida.

Tööturul mitteaktiivseid inimesi ehk õppijad, pensionäre, koduseid, heitunuid ja teisi oli 2017. aastal 15–74-aastaste hulgas 28 protsenti. Mitteaktiivsete arv vähenes enim õppijate, rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olijate ning pensioniiga oma mitteaktiivsuse peamiseks põhjuseks pidanute tõttu. Haiguse või vigastuse tõttu oli tööturult eemal keskmiselt 1000 inimest vähem kui 2016. aastal. Vanemaealiste ehk 50–74-aastaste tööjõus osalemise määr oli 2017. aastal 60,5 protsenti, tööhõive määr 57 protsenti ja töötuse määr 5,2 protsenti.

Kõige suurem muutus mitteaktiivsete arvus oli 2017. aastal II kvartalis, mil mitteaktiivsete arv vähenes võrreldes eelnenud kvartaliga 17 000 võrra. Tööturul mitteaktiivsete õppijate arv vähenes 7200, haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete arv 5700 võrra. Kaasnes töötuse määra ajutine tõus 1,4 protsendipunkti võrra.

Endiselt on tööturunäitajates olulised erinevused ka elukoha, soo ja rahvuse järgi. 2017. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju maakonnas, moodustades 74,2 protsenti. Erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Ida-Viru maakonnaga, kus see oli 53,9 protsenti, oli üle 20 protsendipunkti. Peale paremate töövõimaluste mõjutas seda tulemust ka erinev vanusstruktuur.

Võrreldes 2016. aastaga tõusis 2017. aastal nii meeste kui ka naiste hõivemäär, kuid meeste hõivemäär on endiselt 8 protsendipunkti kõrgem, vastavalt 71,6 protsenti ja 63,6 protsenti. Meeste töötuse määr – 6,2 protsenti on naiste vastavast näitajast 0,9 protsendipunkti kõrgem. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aastal 4,4 protsenti ning mitte-eestlastel 8,8 protsenti.

Tööd otsivaid noori oli 2017. aastal keskmiselt 7000. Noorte aasta keskmine tööjõus osalemise määr oli 45,2 protsenti, töötuse määr oli 12,1 protsenti, 2016. aastal vastavalt 42,4 protsenti ja 13,4 protsenti. Töötuse määra arvestatakse töötute osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest, see tähendab neist, kes töötavad või otsivad tööd. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga vähenes aasta lõpus noorte töötute ja ka mitteaktiivsete arv.

Mitteaktiivsete arv vähenes osaliselt noorte üldarvu kahanemise tõttu. Töötuse määr langes noorte kohta väga madalale ja jäi pidama 6,2 protsenti juures, 2016. aasta IV kvartalis 12,7 protsenti. See on noorte puhul viimase 20 aasta madalaim töötuse määr ja on madalam isegi 2007. aasta IV kvartali näitajast.

20–64-aastaste tööhõive määr, mis on strateegia "Euroopa 2020" üks mõõdikutest ja mille puhul on Eesti eesmärk 76 protsenti, oli 2017. aastal 78,5 protsenti. Eestile strateegias seatud sihttasemele jõuti juba 2015. aastal.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus ehk hõivatute ja töötute summa. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hõivelõhe on tööhõive määrade vaheline erinevus protsendipunktides. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.