Maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et deklareeritud palgatulu saajate arv 2018. aasta kestel kasvas, mis on vastuolus täna avaldatud tööjõu-uuringul põhineva hinnanguga. Selle erinevuse taga võib olla mitu tegurit. Näiteks alahinnatakse tööjõu-uuringus hõivet juhul, kui rahvaarv aasta jooksul suureneb, näiteks rände mõjul. Sellele viitavad politsei- ja piirivalveameti hiljutised andmed lühiajalise töötamise registreerimise kohta. Teine võimalus on see, et n-ö mustalt töötamine väheneb. See võib olla tingitud asjaolust, et keskmisest madalama palga korral sel aastal tööjõu maksumäär alanes ja see tõenäoliselt vähendas soovi mitteametlikult töötada.
Kuigi riigi keskmine hõive määr on kõrge, on Eesti piirkondade vahelised erinevused suured. Kui Harjumaal töötas 2018. aasta kolmandas kvartalis 74% tööealistest, siis Ida-Virumaal kõigest 58%. Tööturul osalevatest inimestest olid Harjumaal ilma tööta 4,6%, Ida-Virumaal aga 10,6%. Seega ei ole vaba tööjõudu kogu Eestis ühtlaselt vähe. Lisaks sellele võime vaid töötuse määra erinevuse põhjal alahinnata seda, kui palju inimesi Kirde-Eestis töötajate ridadesse lisanduda võiksid. Kehvem väljavaade endale töökoht leida vähendab inimeste motivatsiooni tööturul osaleda ehk aktiivselt tööd otsida. Harjumaal ulatus tööjõus osalemise määr 15–74-aastaste seas 78%-ni, kuid Ida-Virumaal oli see 65%.
