Alustame siiski peamisest eesmärgist ehk sellest, et pensionid peavad tagama piisava sissetuleku inimesele, kes ei suuda endale ise elatist teenida. Ametlikus keeles räägime seega kõigepealt pensionide adekvaatsusest.
Tööinimesi peaks rohkem olema
Eesti on sarnaselt teiste Euroopa riikidega vananeva rahvastikuga riik. Kuna Eesti riik on alles päris noor, pole meie pensionisüsteem veel jõudnud küpseda ja seetõttu ei ole meil võimalik maksta sellises suuruses pensione, nagu seda teevad mitmed teised Euroopa riigid. Siinjuures tuleb märkida, et Maailmapanga hinnangul ootab ka teisi riike ees paratamatu pensionide vähenemine või siis väga oluline pensioniea tõus.
Lõviosa Eesti pensionidest on praegu sellised, et nende vähendamisest rääkida ei saa, aga nende suurendamiseks oleks vaja rohkem töökäsi. Kust aga leida uusi töötajaid?
Üks võimalus on just vanemaealised inimesed. Nimelt lähevad peaaegu pooled värsketest pensionäridest praegu pensionile ametlikust pensionieast palju varem (vt joonist).
Ligi viiendik vastsetest pensionäridest on need, kes on jäänud pensionile ennetähtaegselt – kuni kolm aastat enne pensioniiga. 14% uutest pensionäridest on eripensionärid ehk inimesed, kes on töötanud kas Nõukogude Liidu ajal tervistkahjustavaks peetud töökohtadel (joonisel: nimekirjad) või näiteks baleriini (joonisel: VAPS), politseiniku või kohtunikuna (joonisel: eripension) ja kes lähevad pensionile kuni 25 aastat enne pensioniiga.
Selliste pensioniskeemide säilitamiseks toodud põhjendused pole tänapäeva Eestis enam asjakohased, kuid mõistagi on kord antud soodustusi keeruline kaotada.
Peale nimetatud põhjuste läheb 14% inimesi varem pensionile seetõttu, et nad on kasvatanud kolme või rohkem last või nad on tunnistatud represseerituks.
Joonis. Vanaduspensioni saajad alaliikide kaupa aastatel 2005–2014
Kust tööjõudu juurde saada?
Eesti pensionieelarve on juba aastaid olnud defitsiidis. 2015. aastal on riikliku pensionieelarve puudujääk ligikaudu 415 miljonit eurot. Viimase seitsme aasta jooksul on sotsiaalmaksu kõrval muudest riigieelarve tuludest pensionideks juurde makstud kokku 1,8 miljardit eurot.
Muudatusi tegemata defitsiit lähiajal ei kao. Seega tuleme taas küsimuse juurde, kust leida juurde tööjõudu.
Pensionisüsteemis kavandatavatest muudatustest saate pikemalt lugeda lähiajal ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 2, 2016.
