Ligi 60 protsenti mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest elab peredes, kelle sissetulek jääb 25 protsendi Eesti kõige madalama sissetulekuga leibkondade hulka, selgub Poliitikauuringute Keskuse Praxis uuringust.

Statistika näitab, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte seas on tunduvalt enam noori, kes ei räägi eesti keelt, kellel on vähem sõpru või kelle ema või isa on töötu, teatas keskus.

Eakaaslastega võrreldes on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte ühiskondlik seotus märgatavalt madalam ning neid ohustab ühiskonnast väljajäämise ja võõrandumise risk. Varase pereeluga alustanuid on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte seas rohkem kui nende õppivate või töötavate eakaaslaste seas.

Kõige enam on mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori Ida-Viru maakonnas, kus neid on 24 protsenti piirkonna 15–29-aastastest noortest. Kõige vähem on mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori Viljandi ja Tartu maakonnas, kus neid on 10 protsenti noortest.

"Noorte passiivsust tööturul ja kõrvalejäämist ühiskondlikust elust ei mõjuta mitte üksnes sobivate töökohtade nappus ja osalemisvõimaluste vähesus, vaid tähtsal kohal on ka sotsiaalsed ja isiksusepõhised tegurid nagu perekonna majanduslik olukord, sotsiaalsed suhted või lapsevanemate haridustase ja hoiakud," ütles Praxise majanduspoliitika programmijuht Katrin Pihor, kes on Noorteseire uuringu eestvedaja.

Noorteseire aastaraamatu andmeil on mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel eakaaslastega võrreldes vanemate haridustase madalam. Kui õppivate või töötavate noorte vanemate seas on alla 10 protsendi neid, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, siis mittetöötavate ja mitteõppivate noorte vanemate hulgas on neid enam kui 20 protsenti.

"Me ei saa loota, et kui pakkuda noorele inimesele töökohta ja ametialast koolitust, lahenevad kõik tema mured. Sageli tuleb samal ajal tegeleda ka noore majanduslike, sotsiaalsete ja psühholoogiliste probleemidega," ütles Pihor. Ta lisas, et noortele sobivate tugimeetmete pakkumine eeldab seega tihedat koostööd erinevate osapoolte vahel, kelle hulka kuuluvad kool, lapsevanemad, sotsiaalnõustajad, psühholoogid, noorsootöötajad ja Töötukassa.

Selliste noorte puhul on osalemine noorsootöötegevustes võtmetähtsusega, ütles Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer. "Noorsootöö pakub mitmeid häid võimalusi, kuidas anda noortele eluks vajalikke oskusi ja kogemusi, õpetada eluga toimetulekut, toetada noore arengut," selgitas Schlümmer. Noorsootöö aitab tema sõnul selliseid noori ka üles leida ning luua nendega usaldussuhted.

"Seetõttu peaks noorsootöö võimalusi ja kogemust kasutama just kõrvalejäänud noortega töös," ütles Schlümmer. Tema sõnul peaksid noorsootöötajad ka ise olema veelgi aktiivsemad ja mobiilsemad noorte kaasamisel.