OSKA avaldas 2020. aasta lõpus finantsvaldkonna uuringu, kus tõi välja, et valdkonnas seisab ees tööjõu struktuuri muutus. Ühe peamise põhjusena nähti tehnoloogia arengut, mis tingib paljude protsesside pool- või täisautomaatseks muutmise. Sellega väheneb vajadus klienditeenindajate järele, ent kasvab tehnilist tuge pakkuvate klienditoe spetsialistide arv. Teise olulise mõjurina toodi välja valdkonda puudutavate eeskirjade ja regulatsioonide hulga kasv, mis tingib suurema vajaduse sisekontrollide, riskijuhtide, rahapesu tõkestamise ekspertide ning vastavuskontrolli ja kliendiandmete ekspertide järele.
Valdkonna põhikutsealadel hõivatute koguarvus OSKA aastaks 2025 olulist muutust ei prognoosinud.
„Finantsvaldkonna uuring oli esimene, kus saime prognoosimudelis kasutada töötamise registri andmeid,“ selgitas OSKA analüütik Andres Viia. „Tänavuse seireuuringu käigus tehtud värske andmeanalüüs näitab, et mudel on võimaldanud üsna täpselt prognoosida.“
Nii on juba kahe aastaga näha klienditeenindajate hulga jätkuvat vähenemist. Aimata on kahjukäsitlejate hõive languse trendi, mis on seotud klientidele iseteeninduskeskkondade arendamisega. Kasvanud on klienditoe spetsialistide, analüütikute ja riskijuhtimisega seotud ametikohtade arv.
Mõnevõrra üllatuslikult on kasvanud laenuhaldurite hulk. OSKA seireseminaril osalenute sõnul on see tingitud pensionireformist, mis tõi 2021. aastal kaasa laenutaotluste hulga suurenemise. Ekspertide hinnangul võib reformil olla pikemaajaline mõju säästmistoodetega seotud ametikohtadele.
Kasvab vajadus õigusalase teadmise järele
Olulisemateks valdkonna tööjõuvajadust mõjutavateks trendideks pidasid eksperdid uuringu läbi viimise ajal, 2020. aastal tehnoloogia arengu kõrval ka õigusaktide ja eeskirjade lisandumist, sotsiaal-demograafilisi muutusi, üleilmastumist ja rahvusvahelise koostöö kasvu ning töökultuuri teisenemist.
Seireseminaril peatuti pikemalt õigusaktide teemal. Osalejate sõnul tingib järjest rangemaks muutuv seadusandlus ja lisanduvate regulatsioonide hulk vajaduse õigusalase taustaga inimeste järele riskijuhtimise ja andmekaitsega seotud ametikohtadel. Juba praegu on õiguserialade lõpetajate osakaal valdkonna põhikutsealadel suur. Eksperdid selgitasid, et riskijuhtimine võib sõltuvalt ametikohast hõlmata erinevaid tööülesannete pakette.
Koos Euroopa Liidu ja Eesti nõuete karmistumisega kasvab ka andmekaitse spetsialistide roll.
Lisaks on nii Eestis kui välisriikides kasvutrendis pangandusväline rahastamine ja seoses sellega tuleb arendada riskiinvesteeringute ja omakapitali investeeringutega seotud teadmiste ja oskuste taset.
Seminaril osalenute hinnangul on teadlikkus riskijuhtimise valdkonna olulisusest suurenenud ning huvi riskijuhtimise ametialade vastu hüppeliselt kasvanud. Kõrgkoolid on välja töötatud riskijuhtimise õppematerjalid nii tasemeõppe üliõpilastele kui ka avatud ülikoolis õppijatele. Tänu sellele on paranenud tööle kandideerijate teadmised ning riskijuhtimise spetsialiste on võrreldes kahe aasta taguse ajaga kergem leida. Riskijuhtimine on olulisel kohal ka sisekoolitustel.
Rohepööre toob uued kohustused
Täiendavad regulatsioonid ja aruandluskohustus käivad kaasas rohepöördega. Seireseminaril osalenud tõdesid, et seda, mida roheteemad endaga finantsvaldkonnale kaasa toovad, ei osatud OSKA uuringu läbi viimise ajal veel täiel määral ette näha.
Praegu tuleb roheteemadega tegeleda igapäevaselt, mistõttu on nii pankades kui kindlustusettevõtetes tööle võetud jätkusuutlikkuse spetsialistid ning hinnatakse, et tulevikus võib vaja olla suuremaid meeskondi. Ekspertide sõnul ei piisa sellest, kui koolitada juurde üksnes jätkusuutlikkuse eest vastutavaid isikuid, vaid roheteadmisi- ja oskusi tuleb õpetada kõikidele valdkonnas hõivatutele, sest roheteemad ulatuvad kõikjale.
OSKA seireseminaril osalesid finantsvaldkonna tööandjate ja valdkonna erialasid õpetavate koolide esindajad.
OSKA finantsvaldkonna uuringus esitati tööjõu- ja oksuste vajaduse prognoos aastateks 2020−2025. Uuringu ja seiretulemustega saab tutvuda SIIN.
