Eesti Haiglate Liit pöördus esmaspäeval pärast Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu poolt kollektiivleppes pakutud tingimuste tagasilükkamist riikliku lepitaja poole, et töötüli lahendamisele lähemale jõuda.
“Haiglate liit on teinud kollektiivleppe pakkumise vastavalt haigekassa antud volitustele ja läbirääkimistel jõutud seisukohtadele – see on haiglate liidu hinnangul parim võimalik kompromiss. Streikijate soov saada kogu palgatõus ühe aastaga, mitte pakutud kahe aasta jooksul on põhiline sisuline erimeelsus. Pöördusime lepitaja poole, et võimalikult peatselt streik lõpetada,” ütles Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule BNS-ile.
Haiglate liidu pakutud leppes pakutakse arstide töötasu alammääraks tuleva aasta 1. jaanuarist 7,60 eurot tunnis ehk arvestuslikult 1276,8 eurot kuus ja alates ületulevast aastast 8 eurot tunnis ehk 1344 eurot kuus. Õdede, ämmaemandate ja tervishoiu tugispetsialistidele on töötasu alammääraks alates tulevast aastast pakutud 4,20 eurot tunnis ehk 705,60 eurot kuus ja ülejärgmisest aastast 4,50 eurot tunnis ehk 756 eurot kuus. Hooldustöötajatele pakuti alates järgmisest aastast 2,40 eurot tunnis ehk 403,20 eurot kuus ja alates ületulevast aastast 2,60 eurot tunnis 436,8 eurot kuus.
“Haiglate liit võttis leppe pakkumises enda kanda residentide täiskoormusel tööaja tasustamise riski ning pakkus välja ka töökoormuse normatiivide väljatöötamise ajakava. Töökoormuste muutmine vajab erialati põhjalikumat arutelu ja see on ka Haigekassa eelarve küsimus. Haiglate liidu hinnangul ei peaks töökoormust puudutavate otsuste langetamiseks streikima, kui põhimõtteline konsensus on saavutatud,” lisas Sule.
Haiglate liidu reedel kooskõlastamisele saadetud kollektiivlepingu projekt sisaldas haigekassa pakutud töötasu alammäära tõusu ja tervishoiutöötajate koormuste vähendamist. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit lükkasid esmaspäeval pakkumise tagasi, tehes küll ettepaneku läbirääkimisi jätkata. Töötasu alammäärade tõstmise ning statsionaarses ravis tervishoiutöötajate töökoormuste vähendamise osas puuduvad Eesti Haiglate Liidul volitused, kuna kõik edasised pakkumised peavad olema kajastatud ja otsustatud haigekassa eelarves.
Tervishoiutöötajate streik algas 1. oktoobril. Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.