MKM-i prognoosi kohaselt on hõivatute arv 2017. aastal üle 628.000, kellest paarkümmend tuhat inimest töötab välismaal. Eesti tööealine elanikkond (15–74-aastased) väheneb iga aastaga, kuid reaalsete töötegijate arv veel ei lange, sest elanikkonna vähenemine toimub nende vanusegruppide arvel, kus aktiivsuse määr on madalam. Statistikaameti prognoosi kohaselt kasvab näiteks 25–64-aastaste inimeste arv 2016. aastani, peale mida hakkab see eelkõige noorema vanusegrupi arvel suhteliselt kiiresti vähenema.

Prognoosi kohaselt väheneb 2007.–2009. aastaga võrreldes hõivatute arv 7000 võrra. Tänavu esimesel poolaastal oli hõivatuid ligi 560.000 ning seega kasvab töötajate arv kriisi ajaga võrreldes märkimisväärselt. Osaliselt taastatakse nõudluse languse tõttu kaotatud töökohti, kuid tekib ka täiesti uusi. Hõivatute arvu kasvu oodatakse eelkõige teenuste sektoris. Prognoosi kohaselt luuakse kõige rohkem uusi töökohti info ja side sektoris ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.

Suurim töökohtade vähenemine toimub 2007–2009 tasemega võrreldes ehitussektoris, kuid tänaseks on seal kohanemine juba toimunud. Kriisi ajal on sektori nõudlus ja ka tööjõuvajadus oluliselt vähenenud, kuid olukorra paranedes oodatakse hõivatute arvu taastumist.

Tööstussektoris püsib hõivatute arv baasperioodi tasemel, kuid muutusi toimub harude siseselt. Eelkõige väheneb töötajate arv tööstusharudes, mis on tööjõu-mahukamad, kus tööviljakus on teiste sektoritega võrreldes madalam ning seetõttu on ka palgatase keskmisest väiksem. Nende harude hulka kuuluvad näiteks rõiva- ja tekstiilitööstus ning mööblitööstus.

Täiendavate töökohtade loomist on oodata elektroonika- ja elektriseadmete tootmises. Üldiselt nähakse ette töökohtade loomist tegevusaladel, kus luuakse rohkem lisandväärtust ning kus Eestis on täna suhteliselt vähem töökohti kui kõrgemalt arenenud riikides.

Majanduses tervikuna kasvab töötajate arv spetsialisti ametialadel, mõningal määral suureneb ka teenindustöötajate arv koos teenuste sektori rolli tõusuga. Ehitussektori languse tõttu väheneb oskustööliste arv, kuid tööstussektoris oskustööliste osatähtsus pigem kasvab. Praktiliselt kõigil tegevusaladel jätkub aga lihttööliste vähenemise trend.

Tulenevalt ametialade struktuuri muutusest kasvab nii rakendusliku kui akadeemilise kõrghariduse roll. Kutse-hariduse tähtsus püsib tegevusalade tasandil muutumatuna, kuid majandusstruktuuri muutuse tõttu selle osatähtsus kogu majanduses veidi väheneb.

BNS