Aasta kolme esimese kuuga jäi omavalitsuste õpetajate keskmine palk 74 eurot väiksemaks kui riigipoolne palgatoetus võimaldaks, kuid üle poole omavalitsustest maksis märtsis enam palka kui jaanuaris, mistõttu on võrreldes jaanuariga on töötasu keskmiselt 22 euro võrra kasvanud.

Aasta esimese kolme kuu jooksul oli õpetajate keskmine palk omavalitsuste andmetel 841 eurot. Riik eraldas aasta alguses omavalitsustele keskmiselt 915 eurot õpetaja ametikoha kohta. Positiivsete näidetena, kus kolme kuuga on muutus eriti suur, võib esile tuua näiteks Kernu valda, jaanuaris maksti seal õpetajatele keskmiselt 779 eurot, märtsis koguni 1178 eurot. Luunja valla raamatupidamisandmete järgi maksti seal jaanuaris õpetajatele keskmiselt 689 eurot ja märtsis 816 eurot kuus.

Omalt poolt panustasid kokkuvõttes kõige enam täiendavalt õpetajate palka Mäetaguse vald, Rakvere vald, Varbla vald, Kernu vald, Illuka vald, Vihula vald, Kihelkonna vald, Põlva vald, Kõpu vald, Käru vald, Helme vald.

Kolme kuuga jäi välja maksmata 2,2 miljonit eurot

Kahjuks leiab mitu omavalitsust, kus õpetajate palk on jäänud madalamaks kui võimaldanuks ainuüksi riigi antud palgatoetus. Esimese kolme kuuga on üleriigiliselt õpetajatele välja maksmata enam kui 2,2 miljonit eurot palgatoetust, mis teeb iga õpetaja kohta keskmiselt 222 eurot.

Mõni vald on väitnud, et neil makstakse iga aasta lõpus preemiat, kuid omavalitsuste andmetel on mitmes piirkonnas jäänud igas kuus ametikoha kohta välja maksmata enam kui 100 eurot. Omavalitsuste eneste raamatupidamisandmete põhjal on esimese kolme kuu jooksul jäänud iga sealse õpetaja ametikoha kohta välja maksmata: 897 eurot Õru vallas, 614 eurot Narva-Jõesuu linnas, 597 eurot Ülenurme vallas, 540 eurot Nõva vallas ja 532 eurot Tallinnas.

Märtsi seisuga oli kümnes omavalitsuses õpetajate kolme kuu keskmine palk alla õpetajate miinimumpalga, 715 euro. Esmane tagasiside on näidanud, et näiteks mõnes vallas kiideti eelarve heaks alles aprillis ja otsustas palgatõusu tagasiulatuvalt, samuti oli probleeme ekslike andmete esitamisega, need vead lubasid omavalitsused parandada.

Koostöö on muutunud konstruktiivsemaks

Haridus- ja Teadusministeeriumil on hea meel, et koostöö omavalitsustega on muutunud konstruktiivsemaks. Valdav enamus omavalitsusi ja koole on tänaseks teadlikud, millistel alusel riik igakuist palgastatistikat koostab. Üldjuhul on jõutud ühise arusaamani, et läbipaistvus suurendab usaldust ning enim võidavad sellest õpetajad ja koolid.

Ministeeriumi kodulehelt õpetaja palga rubriigist leiate:

• info omavalitsustest, kus olid erinevused arvestusliku palga ja tegeliku palga vahel kõige suuremad
• õpetajate palgaülevaate
• kokkuvõtte maakondade lõikes kõrgeimat ja madalaimat keskmist palka maksvatest omavalitsustest

Palgaanalüüsi on Haridus- ja Teadusministeerium avaldanud nüüdseks juba kolm korda ning praeguseks peaks valdav enamus omavalitsusi, sealseid raamatupidajad või koolijuhte teadma, mida Ministeerium avaldab ja millise metoodika alusel seda arvutatakse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi igakuise munitsipaalkoolide õpetajate töötasustatistika ülevaate alus on omavalitsuste eneste aruandlus. Riigi raamatupidamise reeglite ning andmete puhastamise tõttu avaldame ülevaateid viivitusega. Riik eraldas jaanuaris kõikidele omavalitsustele kogu aasta haridustoetuse, mille hulgas on ka õpetajate töötasutoetus. Haridustoetuse numbrid olid omavalitsustele teada juba eelmise aasta lõpus ja valitsus kinnitas need ametlikult jaanuari teises pooles.

Jaanuari seisuga on Eestis 482 üldhariduskooli, mille pidajad on kohalikud omavalitsused, kes eraldavad koolile ka eelarve. Riik annab omavalitsustele haridustoetust, millest ca 80% moodustab õpetajate töötasu toetus. Eelmisel aastal oli munitsipaalkoolide õpetajate palgatoetus 143 miljonit eurot ja tänavu jaanuaris eraldas riik omavalitsustele selleks 160 miljonit.

Tänavu omavalitsustele eraldatud palgatoetus on tunduvalt suurem kui oleks vaja ainult õpetajate miinimumpalkade maksmiseks. Jagades kogutoetuse, 160 miljonit eurot ligikaudu 10 870 õpetaja ametikohaga (Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel) seejärel 12 kuuga ning sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga, siis saaks ainuüksi riigi palgatoetuse abil omavalitsuste õpetajate keskmiseks palgaks ca 915 eurot.

Miinimumpalgad (õpetaja puhul alammäärad) on kvalifikatsioonile vastava õpetaja töötasu alumised piirid, millest madalamat tasu ei tohi täiskoormusega töö eest maksta. Tegelik palk on kirjutatud õpetaja töölepingusse ja palgatõus sõltub omavalitsuse poolt koolijuhile antud eelarvelistest vahenditest. Ühegi täiskoormusel kvalifitseeritud õpetaja palk ei tohi jääda väiksemaks õpetajate miinimumpalkadest ehk atesteerimisjärgsetest riiklikest alammääradest (nooremõpetajal ja õpetajal 715 eurot, vanemõpetajal ja õpetaja-metoodikul vastavalt 736 ja 889 eurot). Klassijuhatajast õpetaja miinimumpalk on vähemalt 10% kõrgem. Omavalitsuse või kooli tasandil võib leppida kokku kõrgemates, kuid mitte madalamates õpetajate miinimumpalkades. Sellest aastast on õpetajate palgatoetus ka sihtotstarbeline, mis tähendab, et kogu toetus peab jõudma koolide palgaeelarvetesse ning seeläbi ka õpetajate palkadesse.