Kui eelmise kuuga võrreldes jäi juulis registreeritud töötute arv sarnasele tasemele, siis võrreldes aastataguse ajaga suurenes töötute arv ligikaudu 10%. See tuleneb töövõimereformist, mille käigus on vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv aastaga kahekordistunud. Vaadeldes aga vaid neid töötuid, kelle töövõime ei ole vähenenud, oli registreeritud töötute arv juulis võrreldes aastataguse ajaga ligikaudu 7% madalam.
Kõrgeim oli juulis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,0%) ja Valgamaal (8,3%) ning madalaim Harjumaal (3,4%) ja Saaremaal (3,5%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid juuli lõpus lihttöölised (23%), teenindus- ja müügitöötajad (18%) ning oskustöötajad ja käsitöölised (17%).
Kuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 3894 uut tööpakkumist (61% neist läbi e-töötukassa). Kuu jooksul lisandunud tööpakkumiste arv oli eelneva kuuga võrreldes 18% väiksem ning aastataguse ajaga võrreldes 11% väiksem. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9 866. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid oskustöötajatele ja käsitöölistele (24%), teenindus- ja müügitöötajatele (23%) ning lihttöölistele (22%) pakutavad töökohad.
Juulikuus asus töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 269 inimest (sealhulgas 653 vähenenud töövõimega inimest). Tööalasel koolitusel osales 1 756 ja tööotsingu töötoas 1 029 inimest. Tööpraktikal osales 826, tööharjutusel 370 ning tööklubis 333 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 304 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti juulis 737 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 36 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 47 uut töökohta. Palgatoetusega oli juulis töötamas 1 641 inimest. Lisaks osales veel 5 729 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Vähenenud töövõimega inimeste teenustest osales tööalasel rehabilitatsioonil 1 461 inimest, kogemusnõustamisel 16 inimest ja kaitstud töö teenust osutati 238 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku osales teistel teenustel veel 2 402 inimest.
Juulis osales töötavatele inimestele pakutaval koolitusel 29 inimest. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitati juulikuus 4 töötavale inimesele. Tööandjatele mõeldud koolitustoetusega muutuste olukorras oli juulikuus koolitusel osalemas 3 inimest.
Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitist 9 461 inimesele ehk 28% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 441 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,5 miljoni euro. Ligikaudu 151 euro suurust töötutoetust sai juulis 6 846 inimest ehk 20% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juulis 493 inimesele. Keskmine juulis määratud hüvitis oli 1 670 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 964 tuhande euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juulis 107 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli juulis 2 024 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 296 tuhande euro.
Töövõime hindamise taotlusi esitati juulis 3 269. Kuu jooksul määrati osaline töövõime 2 585 ja puuduv töövõime 1 212 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 771 inimesel.** Töövõimetoetust maksti juulis 21 937 inimesele kogusummas ligikaudu 5,4 miljonit eurot.*** Tööandjate esitatud taotluste alusel hüvitati sotsiaalmaks 21 469 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest väljamakstud sotsiaalmaksu summa oli juulis üle 2,9 miljoni euro.
