Selgitan, töölepingu seaduse (TLS) paragrahviga 11 reguleeritakse töösuhtes lepingueelseid läbirääkimisi ja määratakse nende andmete iseloom, mida tööandja enne tööleasumist või töölepingu sõlmimisel töötajalt nõuda võib. Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi (TLS § 11 lõige 1). Õigustatud huvi puudumist eeldatakse küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale (TLS § 11 lõige 2). Tööandjal puudub üldjuhul õigus küsida infot pereplaneerimise, religioossete või poliitiliste vaadete, seksuaalse orientatsiooni, veendumuste, hobide jms kohta. Taolise küsimuse esitamisel peab tööandja suutma põhjendada, miks küsimus vajalik on ja kuidas see on tööga seotud. Näiteks võib küsimus religioossete vaadete osas olla põhjendatud, kui töötajat otsitakse religioossesse või poliitilisse ühendusse. Vaidluse korral on õigustatud huvi tõendamise kohustus tööandjal. Kui töölesoovija või tööandja sai lepingueelsetel läbirääkimistel teada asjaoludest, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jätmisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada (VÕS § 14 lõige 4).
Lepingueelsetel läbirääkimistel tuleb arvestada ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 14 sätestatuga, mille alusel peavad pooled:
- arvestama mõistlikult üksteise huvide ja õigustega;
- esitama vaid tõeseid andmeid;
- teatama üksteisele kõikidest asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, välja arvatud asjaoludest, mille teatamist ei saa teine pool mõistlikult oodata. Äratuntavaks oluliseks huviks on töölepingu puhul näiteks füüsiline vastupidavus, kui see on töö tegemise üks eelduseid või mõne haiguse olemasolu, kui selle avaldumine töökohal võib viia teiste töötajate ja isikute ohustamiseni jne.
Lepingueelsetest läbirääkimistest ei tulene pooltele õiguslikke tagajärgi, kui läbirääkimiste tulemusena soovitud kokkulepe jääb saavutamata. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise soovita läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada (VÕS § 14 lõige 3).
Selgitan, tööinspektor-juristil puudub pädevus hinnata kokkulepete sisu. Asjaolu, kas tööandjal on põhjendatud huvi majanduslike huvide deklaratsioonis sisalduvate andmete vastu, hindavad töölepingu pooled. Lepingupoolte vahelise vaidluse lahendamise pädevus on töövaidlusorganil.
