Töölepingu seaduse paragrahv 38 sätestab tööandja kohustuse maksta töötajale töötamise takistuse korral keskmist töötasu ja paragrahv 42 sätestab tööandjale kohustuse anda töötajale teatud juhtudel vaba aega. Ehk siis tegemist olukorraga, kus töötaja ei saa tööd teha ajutistel objektiivsetel põhjustel. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve. Vaba aega ja töötasu maksmist ei ole õigustatud nõudma töötaja, kelle töö tegemist võib takistada ühekordne üritus, mida saab korraldada viisil ja ajal, mis ei sega töö tegemist.
Töötaja põhikohustuseks töösuhtes on töö tegemine, mille eest makstakse talle töötasu. Kui töö tegemine on takistatud töötaja isikust tuleneval põhjusel, kuid ei ole sealjuures tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega, tuleb tööandjal võimaldada töötajale piisavalt vaba aega ning maksta selle aja eest keskmist töötasu.
Asjaolu, kas töötajal on põhjendatud nõue vaba aja saamiseks lapse lasteaia lõpupeoga seoses, hindavad tööandja ja töötaja. Vaidluse korral annab otsuse töövaidlusorgan nõude esitanud poolele töövaidlusorganisse pöördumisel.
Töötajal on õigus nõuda vaba aja andmist ja töötasu maksmist näiteks siis, kui töötaja hammas valutab ja ta läheb hambaarsti vastuvõtule ning töötaja ei saa hambaarsti aega töövälisel ajal või arsti visiidi edasilükkamine ei ole valu tõttu mõistlik. Samuti saab vaba aega ja keskmist töötasu nõuda, kui töö tegemine on takistatud töötaja isikust mittetuleneval põhjusel, näiteks töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi. Samuti on tööandjal kohustus töötajast tuleneva töötamise takistuse korral anda töötajale vaba aega ja maksta keskmist töötasu näiteks juhul, kui töötaja likvideerib kodus veeavariid, käib tööajast notariaalset tehingut sõlmimas, arsti vastuvõtul, lähedase matusel, Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis ning vms juhul. Tegemist on töölepingu seaduses sisalduva näidisloeteluga, mis ei ole lõplik.
