Vastavalt töölepinguseadusele peab tööandja teavitama töölepingu kirjalikus dokumendis töötajat töötamise kohast. Töö tegemise kohaks loetakse tööandja tegevuskohta, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse ehk linna või valla täpsusega. Pooltel on mõistagi vabadus omavahelisteks erinevateks kokkulepeteks töö iseloomu arvestatavatel põhjustel. Näiteks võivad töötaja ja tööandja kokku leppida, et tööd tehakse mingil konkreetsel aadressil, samuti võib liikuvate töötajate puhul kokku leppida töö tegemise kohana näiteks maakonna (Harjumaa, Virumaa), riigi/riigid (Eesti, Saksamaa) või piirkonna (Euroopa).
Töölepinguseadus ei piira seega poolte kokkuleppevabadust töö tegemise koha osas. Töö tegemise koha kokkuleppimisel peab mõistagi lähtuma tehtava töö iseloomust, lepinguosaliste vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest.
Küsija kirjast selgub, et kokkulepet tööandjaga konkreetsel aadressil töötamise koha määramiseks ei ole võimalik saavutada. Pooltevahelise kokkuleppe puudumisel loetakse töö tegemise kohaks tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Isiku tegevuskohaks loetakse tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Tegevuskoha väljaselgitamisel tuleb tuvastada, kus töötajad tavaliselt tööd teevad.
Töölepinguseaduse § 5 lg 3 kohaselt on töötajal õigus igal ajal nõuda tööandjalt andmeid töötamise koha kohta, kui seda pole tehtud enne töötaja tööle asumist. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul alates nõude saamisest.
