Töölepingu seaduse § 95 lg 1 kohaselt saab töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ( nt e-kiri, faks jms). Vorminõuet rikkudes või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Töölepingu ülesütlemisavaldusele ei ole seadusest tulenevaid üheseid vorminõudeid. Avaldusest peab kindlasti nähtuma ülesütlemise alus, erakorralisel ülesütlemisel ka põhjus ning lõpetamise kuupäev. Ainult töölepingu lõpetamisele kokkuleppel ei ole seadusandja seadnud vorminõudeid, st. seadus ei eelda kirjalikku tahteavaldust.
Töölepingu seaduse § 91 lg 3 tulenevalt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda oma isikust tuleneval põhjusel , eelkõige tervislikel ja perekondlikel põhjustel. TLS § 98 lg 2 kohaselt ei pea töötaja erakorralisel ülesütlemisel ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Kui tööandja leiab, et teise tööandja juurde päevapealt tööleminek ei ole mõjuv põhjus, mis võiks kaasa tuua erakorralise ülesütlemise või ilma etteteatamata lahkumise, on tööandjal õigus pöörduda töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse) hüvitise nõudega etteteatamistähtaja täitmata jätmise eest. Kui tööandja ütleb ise üles töölepingu, siis peab tema ette teatama (või ka TLS § 97 lg 3) etteteatamiseta), ja tal ei ole õigust töötajalt mingit hüvitist nõuda.
