Tänavu aastaks ootab rahandusministeerium oma täna avaldatud majandusprognoosis tööpuuduse määra langust 8,9 protsendile, tuleval aastal langeb tööpuuduse määr prognoosi järgi 8,3 protsendile.
Töötuse määr langeb prognoosi kohaselt 2017. aastaks seitsme protsendini ning hõive määr tõuseb 64 protsendini, mis on pea 1 protsendipunkt enam kui hõive eelmine tipp 2008. aastal, märgib ministeerium prognoosis.
Tööhõive kasvu osakaal majanduskasvus hakkab ministeeriumi hinnangul taanduma. Sellele viitab hõivatute arvu kasvutempo selge aeglustumine viimastel kvartalitel nii tööjõu-uuringu kui ka Maksuameti andmetel.
Hõivatute arvu suurenemine võib peatuda ka demograafilistel põhjustel. Kasvupotentsiaali vähendab tööealise rahvastiku vähenemine, mida kompenseerib lähiaastatel siiski tööealiste vanusstruktuuri muutus, mis lubab eeldada nii tööjõus osalemise kui ka hõivemäära jätkuvat kasvu. Samas võib vähemalt kohalike ettevõtete hõive kasvu piirata eelmisel aastal kiirenenud elanike väljaränne.
Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudluse vähenedes võivad alanevad ekspordimahud avaldada negatiivset mõju eelkõige tööstuse ning seda teenindavate harude hõivele. Oodatust nõrgem väliskeskkond võib sundida ettevõtteid vähendama töötundide arvu töötaja kohta tööstussektoris, mis piiraks ka keskmise kuupalga kasvu võimalusi.
Prognoositava perioodi vältel on oodata kiirenevat reaalpalga kasvu, ütles Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna analüütik Madis Aben täna peetud pressikonverentsil Rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi tutvustades. Brutopalga reaalkasv peaks prognoosi järgi aastail 2013–2017 ulatuma ligikaudu kolme protsendini.
Möödunud aastal kiirenes keskmise brutokuupalga nominaalne kasv 5,9 protsendini ja eelneva aastaga võrreldes oli kasv tegevusalade lõikes ühtlasem. Palgakasv oli kiireim ehituses, kus kiire hõive kasv toimus juba 2011. aastal, kuid palgasurvetes avaldus see mõnevõrra hiljem, märgib ministeerium.
Seoses ajutise nõrkusega eksporditurgudel võib palgakasvu tempo mitmetel tegevusaladel tänavu aasta esimeses pooles mõnevõrra aeglustuda, kuid välisnõudluse taastudes ning tarbimis- ja investeerimisjulguse püsides peaks palgakasv taas kiirenema. 2013. aastaks ootab ministeerium keskmise brutopalga nominaalseks kasvuks kuus protsenti ning 2014. aastal 6,4 protsenti.
Palgakasvu peaksid tulevikus toetama investeeringute kaudu loodavad efektiivsemad töökohad, kuna tööjõuressursi nappuse tõttu pole ekstensiivsed arengud enam võimalikud.
Tööviljakuse kasvuks kujunes eelmisel aastal 1,1 protsenti, niipalju oli reaalse SKP kasv kiirem residentidest tootmisüksuste hõive kasvust. Tootmismahtude vähenemine tõi eelmise aasta teises pooles kaasa töötundide vähenemise 0,4 protsenti, samas kui hõivatute arv kasvas. Aasta kokkuvõttes kujunes tunnitootlikkuse kasvuks 2,9 protsenti.
