Kui rääkida töölepingu alusel töötamisest, siis seadus ei näe ette "tervisepäevi" sellisena nagu seda tavaliselt mõistetakse. Tavapäraselt saadakse neist aru kui töötajale antud vabast ajast, mille jooksul töötasu säilitatakse.
Seadus näeb ette sellised võimalused. Kui inimene on tõepoolest haige, peab ta minema arsti juurde ning võtma töövõimetuslehe. Sellisel juhul tasustatakse teda vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning ravikindlustuse seadusele. See tähendab, et esimesel kolmel päeval tasu üldse ei maksta, 4.–8. päeva eest maksab tööandja 70% keskmisest töötasust ning järgnevatel päevadel tasub Haigekassa üldjuhul samuti 70%. Samuti on inimesel õigus nõuda tööandjalt isikliku erakorralise sündmuse puhul vaba aega, mille eest tööandja peab maksma keskmist töötasu – vaata töölepingu seaduse § 38 ja 42. See on erandjuhtum ja ei peaks kestma tervet päeva, vaid ainult töötajale vajaliku aja, nt arsti juures käimine, notari külastamine vms.
Samas võivad töötaja ja tööandja ka omavahel kokku leppida ajas, mil töötaja tööd ei pea tegema, kuid töötasu säilitatakse. Seda tehakse mõnikord juhtudel, kui töötaja on kergelt haigestunud, kuid on lootust, et ta 1-2 päeva pärast tööle naaseb. Selline võimalus ei tulene seadusest, vaid sõltub eelkõige tööandja vastutulekust.
- UudisedEestist ja välismaalt
- KÜSIMUSED-VASTUSEDVastused Raamatupidamisuudiste tellijatele
- Kasulikku
SeadusedSEADUSANDLUS
- Hetkel kehtivadHetkel kehtivad seadused
- Uut seadusandlusesUut Eesti seadusandluses
- Kalkulaatorid
- Tarkvara
- KOOLITUSE tellimine
- Ajakirja telliminePaber- ja elektrooniline majandusajakiri
- TELLIJATE MENÜÜE-TEENUSED TELLIJATELE