Narva linn lõpetas töökoha loomise toetuse maksmise
Narva linnavolikogu kehtestas uusi töökohti loovate ettevõtete toetamise korra 2010. aasta kevadel ning raha hakati välja maksma 2011. aastast. Linna arenduse ja ökonoomika ameti sõnul kasutas seda toetust aastate jooksul vaid neli ettevõtet, üks õmblus- ja üks tekstiiliettevõte ning kaks metallitööstusettevõtet. 358 töökoha loomiseks maksti neile kokku ligikaudu 180 000 eurot.
Narva võimud otsustasid möödunud aasta detsembris töökoha loomise toetuse maksmise lõpetada, tuues põhjuseks, et see dubleerib valitsuse kehtestatud töökoha loomise toetust – minister Ossinovski niinimetatud 20+ projekti, mille kohaselt maksti toetust nendele tööandjatele, mis võtsid Ida-Virumaal ühe kuu jooksul tööle vähemalt 20 töötut. Ent seegi programm suleti 2018. aastast, mil Narva lõpetas oma toetuse maksmise.
Linnavolikogu opositsioonilise fraktsiooni Meie Narva liige, ettevõtja Sergei Gorlatš märkis, et töötukassa kaudu makstav riiklik toetus erineb siiski Narva linna makstavast toetusest, ning hääletas seetõttu selle maksmise lõpetamise vastu.
"Kui tuleb uus investor, kellel on vaja odavat tööjõudu, siis muidugi pöördub ta töötukassasse, kust ta leiab inimesed, kes hakkavad istuma ja omavahel juhtmeid ühendama. Säärast meedet on muidugi vaja," ütles Gorlatš.
"Kuid Narva toetusprogramm aitas lahendada teist probleemi: kui tuleb nüüdisaegne ettevõte, kes vajab kõrgepalgalistele töökohtadele kvalifitseeritud töötajaid, siis kust ta neid otsima hakkab? Muidugi mitte töötukassast, kuna sealt ta neid lihtsalt ei leia. Kui linn teavitab, et noored sõidavad kõrgepalgalist tööd ja perspektiive otsides Narvast ära, siis tuleb välja, et linnavolikogu hävitas ainsa meetme, mis aitas kaasa kõrgepalgaliste töökohtade loomisele ja hoidis ära noorte massilist lahkumist linnast," ütles ta.
Gorlatš märkis, et ehkki seitsme aasta jooksul kasutas seda toetust vaid neli ettevõtet, pole see veel põhjus selle maksmine lõpetada, sest sellega oli Narval Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe ees eelis.