Töötajate kogemus näitab, et kõige enam tekitab probleeme asjaolu, et tööandjad kipuvad sageli kuritarvitama võimalust sõlmida suuline tööleping tähtajaga kuni kaks nädalat.
„Suuline tööleping jätab töötaja sisuliselt kaitseta, sest kui tööandja seda rikub, on töötajal pea võimatu tõestada, millistes töö- ja palgatingimustes tegelikult kokku lepiti,” märkis EAKL esimees Harri Taliga. Maksu- ja Tolliameti hiljutised kontrollreidid tõestasid, et suulised töölepingud on massilised näiteks ehitussektoris. „Soovitame töötajail suhtuda suulise töölepingu pakkumisse kui häiresignaali, sest lisaks ümbrikupalgale ähvardab neid ka ilmajäämine pensioni-, ravi- ja töötuskindlustusest,” rõhutas ametiühingujuht.
Arvukalt töövaidlusi põhjustavad ka töölepingud, mille sõlmimisel ei lepita täpselt kokku tööaja- ja palgatingimusi. „Segadus tööajaga mõjutab otseselt makstavat tasu – teatavasti tuleb ületunnitöö eest maksta täiendavalt, ja kui seda ei tehta, kannatab töötaja”, tõdes Ametiühingute Keskliidu esimees.
EAKL
