NEET - inglise keeles not in education, employment or training, ehk noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes ega koolitusel.

Toauks on kinni. Marek avab selle enamasti alles vastu südaööd, et siis korraks kuskile kaduda. Millega kolmekümnele eluaastale lähenev noormees oma päevad täidab, vanemad täpselt ei tea. Ilmselt mängib arvutis pokkerit. Kutsekoolis ehitajaks õppinud keskharidusega noormees pole oma erialal päevagi töötanud, sest amet ei meeldi talle. Must ja raske töö, pealegi lubati algajale ehitusmehele esialgu vaid miinimumpalka. Pole motiveeriv. Õigupoolest polegi Marek oma elus järjepidevalt tööl käinud. Teinud vaid juhuotsi, maandunud kodus ja olnud vanemate kostil.

Kuidas poega püsivalt tööle saada, vanemad ei tea. Nad on küll üritanud teda suunata, otsida võimalusi, püüdnud ärgitada, ent tulemusteta. Ema kahtlustab, et pojal on depressioon, ärevushäired ja väga madalaks kahanenud enesehinnang. Eriti, kui ta kõrvutab end kaks aastat noorema vennaga, kes on lõpetanud cum laude ülikooli, teinud õpingute kõrvalt karjääri, olnud majanduslikult vanematest sõltumatu ja loonud ka oma pere.

Vennaga Marek suhelda ei taha. Ei ürita ka oma elus midagi muuta ― ei pöördu töötukassasse, lähe karjäärinõustaja või psühholoogi vastuvõtule ega otsi alalist tööd. Neil teemadel vanematel temaga rääkida ei õnnestu. Mõlemaid osapooli on tabanud rahutus ja kohatine meeleheide. Mis saab edasi? Mis põhjustel pole Marekil himu tööd ja väljakutseid otsida, ennast arendada ja iseseisvat elu kujundada? Kõik võimalused on tal ju võrdväärselt vennaga olemas olnud.

Ent Marek ei ole üksainus ega erandlik noor, kes kuidagi oma rada ei leia. Statistikaameti andmeil oli eelmise aasta lõpu seisuga seesuguseid kuni 29aastaseid noori koguni 26 000.

Probleem on olnud viimastel aastatel püsiv,“ nendib Noortegarantii NEET-noorte tugimeetme programmijuht Heidi Paabort, märkides, et statistikas kajastuvad ka noored, kes on otsustanud jääda pärast lapse pooleteiseaastaseks saamist koju.

Suurenenud on ka nn „muu“ kategooria, mille alla kuuluvad teadlikult maailma avastama läinud noored. Seega on tööturul oma kohta otseselt otsivate noorte arv siiski veidi väiksem, ent probleem sellegipoolest põletav.

Mida teha, kust abi otsida?

Eesti Noorsootöökeskuse peaekspert Tiina Sinijärv ütleb, et nad on tellinud Statistikaametilt 15-26 aastaste NEET-noorte (kes ei õpi ega tööta) kohta andmeid aastail 2000, 2015, 2016 ja 2017. Need näitavad pigem mitteõppivate ja -töötavate noorte osakaalu vähenemist. 2017. aastal oli 15-26 aastaseid NEET-noori 15 700 (mehi 6600 ja naisi 9100). Neist esimese taseme ja madalama haridustasemega 5400, teise taseme ja kolmanda taseme eelse haridusega 8 800 ning kolmanda taseme haridusega 1500. Seega on Sinijärve sõnul madal haridustase kindlasti üheks riskiteguriks, mis takistab tööturul oma koha leidmist, ja seda on ka maal elamine, kus on vähem võimalusi, raskendatud transport jms.

Universaalseid soovitusi, mida peaksid lapsevanemad tegema, et oma (täisealisi) lapsi tööturule aidata või suunata, Tiina Sinijärve sõnul jagada pole võimalik, sest kõik lood ja probleemid vajavad eraldi käsitlemist.

Pöörduda tuleks eelkõige lähima Noorte Tugila või Tallinnas programmi „Hoog sisse“ asjatundjate poole, kel on kogemusi mitteõppivate ja -töötavate noorte jõustamisel.“

Lisatuge oskavad pakkuda Eesti Töötukassa mitmed programmid ja erinevad nõustajad. Samuti saab kohalikust omavalitsusest infot, milliseid toetusi ja abi noortele pakutakse. Ka kogukond aitab noortegarantii tugisüsteemi rakendumisel kaasa, et mittetöötav noor saaks õigel ajal vajalikku tuge.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse esimees Kerli Kõiv soovitab mures lapsevanemail samuti pöörduda noortekeskusesse Tugila, et sealse spetsialistiga koos arutada ja mõelda, missugused tegevused võiksid tema lapse tähelepanu köita. Kõiv väidab, et noortekeskuste tegevusväli on hästi mitmekesine ja et tähtis on puudutada seda punkti noore mõtetes ja soovides, mis on talle oluline. Ta rõhutab, et eelkõige on vaja noor esmalt kodust välja käima saada.

Millised on tulemused?

Aastatel 2015-2018 tegeles Noorte Tugila programm ligi 8000 juhtumiga. Eelmise aasta lõpu seisuga oli programmist väljunuid ehk noori, kes olid jätkanud õpinguid, läinud tööle, hakanud vabatahtlikuks või ettevõtjaks, suundunud töötukassa teenustele või naasnud mõnel muul viisil aktiivsesse ühiskonnaellu, üle 4500. Nendega hoiti seejärel kontakti veel kuus kuud, misjärel vaadati nende olukord uuesti üle. Selgus, et pärast programmist lahkumist oli 68% noortest endiselt õppimas või tööturul aktiivsed.

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tellitud uurimuse “19-26-aastaste noorte noorsootöös osalemise motivatsioon” tulemuste põhjal tehti praktilisi ettepanekuid, kuidas kaasata noori täiskasvanuid enam osalema noorsootöös, et seeläbi toetada ühiskonnas mitteosalevate noorte osalemist ühiskonnaelus ning vähendada muuhulgas nende tõrjutuseriski. Võimalus on osaleda Eesti Noorsootöö Keskuse toetatud noorte omaalgatuslikes projektides nagu Nopi Üles ja Teeviit. Esimesi töökogemusi saab suvistes malevates, erinevate erialadega tutvuda kutselaborites jms. Noorsootöö aitab arendada noorte sotsiaalseid oskusi. Pakub võimalust katsetada, proovida ja saavutada vajalik enesekindlus, et leida oma kutsumus, kogeda õnnestumisi ja õppida ebaõnnestumistest.

Tööturult eemal olev noor peaks olema teadlik erinevatest võimalustest, mis aitaksid tal vajalikke oskusi ja pädevust arendada, et ta tööturul ja ühiskonnas edukalt toime tuleks. Eesti Sotsiaalministeeriumi „Tööeluprogramm 2018-2021“ andmetel raskendavadki noorte töölesaamist eelkõige vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2016. aastal suurenes noorte töötuse määr pärast viit langusaastat 13,4%-ni. Seejuures puudus 64% noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ja 52%-l töötutest 15–24-aastastest meestest ja 54%-l naistest varasem töökogemus.

Põhjused ja lahendus

Eurostati andmetel oli 2018. aasta novembris Euroopa Liidu 28. liikmesriigis 3,4 miljonit alla 25aastast töötut noort. Võrreldes 2017. aasta novembriga vähenes nende arv 189 000 inimese võrra. Ehk siis 2018. aasta novembris oli noorte töötuse määr 15,2%, aasta varem 16,1%.

Samas on noorte töötuse määrade erinevused ELi riikide vahel jätkuvalt kõrged: alates 4,9%st Tšehhi Vabariigis 2018. aasta novembris kuni 36,6%ni Kreekas 2018. aasta septembris.

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 22. mail 2019 vastu järeldused, milles käsitletakse noori ja tööalaseid väljakutseid tulevikus. Sellekohaselt seisavad noored praeguses töökeskkonnas vastamisi selliste probleemidega nagu

• ebakindlus;
• sotsiaalkaitse puudumine;
• palgavaesus;
• ebakindlad töötingimused.

Neid probleeme aitaksid lahendada

• kohanemis- ja reageerimisvõimelised haridus- ja koolitussüsteemid;
• elukestva õppe edendamine;
• sujuva ülemineku tagamine koolist töömaailma ja töökohtade vahel;
• kõikidele noortele võrdse juurdepääsu tagamine kvaliteetsetele töökohtadele tulevikus.

Noorte tööhõive

Eurostati andmetel oli 2019. aasta septembris Euroopa Liidu riikide 3.223 miljonist alla 25aastastest töötuid 2.283 miljonit noort. Võrreldes aasta varasemate andmetega oli töötute arv 145 000 võrra vähenenud.

Noorte töötuse määr oli keskmiselt 14,5%.

Kõige vähem oli alla 25aastaseid töötuid Tšehhis (4,4%), Saksamaal (5,9%) ja Hollandis (7,2%). Seevastu oli enim töötuid noori Kreekas (33,2%), Hispaanias (32,8%) ja Itaalias (28,7%).