"Pandeemia tõi valusalt välja just õdede puuduse. Õdede väsimise või haigestumise korral nende asendamise võimalust ei ole, seega riigi toimepidevus vältimatu abi osutamisel on puudulik. Ohutu ravi- ja töökeskkonna tagamise kõrval on jätkuvalt väljakutseks töötajate motivatsiooni hoidmine, et olemasolevad spetsialistid püsiks tervishoiuasutustes tööl," ütles Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.
Pöördumises paluvad Eesti Õdede Liit ja Eesti Õendusjuhtide Ühing töötada välja riiklik strateegia ja tegevuskava õdede ja hooldustöötajate tagamiseks, kinnitada õendusvaldkond riigi prioriteediks tervishoiu rahastamisel, viia läbi täiendav õdede kaardistus kaasajastatud tervikvaate omamiseks kutse- ja erialasele koolituse, tööhõive, teenuste jms planeerimiseks ning kinnitada õdede väljaõppe vajadus riigi prioriteediks haridusvaldkonna rahastamisel.
Õenduspersonali kõrge ristkasutus ehk töötamine mitmes tervishoiuasutuses korraga võib tähendada pandeemia foonil nakkuse kandlust teistesse tervishoiu- või hoolekandeasutustesse. Kõige pingelisem on olukord Harjumaal, kus ligi 25 protsenti õdesid on ristkasutuses erinevate tervishoiuasutuste vahel,
ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor Aleksei Gaidajenko.
"Tervishoiusüsteemis on hetkel täitmata 500 õe töökohta, aga tööd jätkuks koheselt ka tuhandele. Me saime eriolukorras tunda õendusvaldkonna inimressursi kriitilist piiri. Õdede puudus on probleemiks kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele ja seeläbi kogu ühiskonnale," selgitas Anneli Kannus.
Eesti Õdede Liit on kutseorganisatsioon ja ametiühing, kuhu kuulub ligi 4000 inimest. Liit on seadnud oma eesmärgiks elanikkonna tervise, õenduse arengu ning inimeste terviseteadlikkuse edendamise. Eesti Õdede Liit osaleb Rahvusvahelise Õdede Nõukogu ja Euroopa Õdede Nõukogu tegevuses.
Eesti Õendusjuhtide Ühing asutati eesmärgiga arendada õendusjuhtimist ning suurendada õendusjuhtide panust Eesti tervishoiupoliitika kujundamisel ja tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamisel.
