Kohalikele omavalitsustele kuuluvate üldhariduskoolide täiskoormusega õpetajate jaanuari ja veebruari keskmine palk oli omavalitsuste esitatud raamatupidamisandmetel 831 eurot, riigi poolt eraldati samal ajal keskmiselt 915 eurot õpetaja kohta. Koostatud ülevaatest on näha, et enamus omavalitsusi – 121 – maksis palka vähem kui lubanuks riigi antud palgatoetus, riigitoetusest enam maksis palka 69 omavalitsust. 30 omavalitsust ei esitanud oma raamatupidamisandmeid määruses ettenähtud tähtajal.
Omalt poolt panustasid kõige enam täiendavalt õpetajate palka Mäetaguse vald, Rakvere vald, Varbla vald, Vihula vald, Põlva vald, Illuka vald, Kõpu vald, Helme vald, Laimjala vald ja Käru vald. Näiteks Mäetaguse vald lisas riigi palgatoetusele pool juurde. Kokku maksid 69 omavalitsust riigi toetusele juurde 266 384 eurot õpetajate palgaraha. Teisalt oli terve rida omavalitsusi, kus suur osa riigi toetusest õpetajateni ei jõudnud – näiteks Õru vald, Narva-Jõesuu linn, Tallinn jt. Kokku jätsid 121 omavalitsust õpetajatele välja maksmata 1 949 192 eurot palgaraha.
Siin on info omavalitsustest, kus olid erinevused arvestusliku palga ja tegeliku palga vahel kõige suuremad: http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12135
Õpetajate palgaülevaatega saab tutvuda siin: http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12134
Haridus- ja Teadusministeerium avaldab igakuiselt munitsipaalkoolide õpetajate töötasustatistikat kõikide omavalitsuste lõikes. Riigi raamatupidamise reeglite ning andmete puhastamise tõttu avaldatakse ülevaateid viivitusega. Riik eraldas jaanuaris kõikidele omavalitsustele kogu aasta haridustoetuse, mille hulgas on ka õpetajate töötasutoetus. Haridustoetuse numbrid olid omavalitsustele teada juba eelmise aasta lõpus ja valitsus kinnitas need ametlikult jaanuari teises pooles.
Jaanuari seisuga on Eestis 482 üldhariduskooli, mille pidajad on kohalikud omavalitsused, kes eraldavad koolile ka eelarve. Riik annab omavalitsustele haridustoetust, millest ca 80% moodustab õpetajate töötasu toetus. Eelmisel aastal oli munitsipaalkoolide õpetajate palgatoetus 143 miljonit eurot ja tänavu jaanuaris eraldas riik omavalitsustele selleks 160 miljonit.
Tänavu omavalitsustele eraldatud palgatoetus on tunduvalt suurem kui oleks vaja ainult õpetajate miinimumpalkade maksmiseks. Jagades kogutoetuse, 160 miljonit eurot ligikaudu 10 870
õpetaja ametikohaga (Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel) seejärel 12 kuuga ning sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga, siis saaks ainuüksi riigi palgatoetuse abil omavalitsuste õpetajate keskmiseks palgaks ca 915 eurot.
Miinimumpalgad (õpetaja puhul alammäärad) on kvalifikatsioonile vastava õpetaja töötasu alumised piirid, millest madalamat tasu ei tohi täiskoormusega töö eest maksta. Tegelik palk on kirjutatud õpetaja töölepingusse ja palgatõus sõltub omavalitsuse poolt koolijuhile antud eelarvelistest vahenditest. Ühegi täiskoormusel kvalifitseeritud õpetaja palk ei tohi jääda väiksemaks õpetajate miinimumpalkadest ehk atesteerimisjärgsetest riiklikest alammääradest (nooremõpetajal ja õpetajal 715 eurot, vanemõpetajal ja õpetaja-metoodikul vastavalt 736 ja 889 eurot). Klassijuhatajast õpetaja miinimumpalk on vähemalt 10% kõrgem. Omavalitsuse või kooli tasandil võib leppida kokku kõrgemates, kuid mitte madalamates õpetajate miinimumpalkades. Sellest aastast on õpetajate palgatoetus ka sihtotstarbeline, mis tähendab, et kogu toetus peab jõudma koolide palgaeelarvetesse ning seeläbi ka õpetajate palkadesse.
