Töötasu on enamiku inimeste jaoks peamine sissetulekuallikas, mis mõjutab peale igapäevase toimetuleku ka hüvitiste ja pensioni suurust ning elukvaliteeti kogu inimese elukaare vältel. Naiste majanduslik sõltumatus on aluseks naiste ja laste vaesusriski vähenemisele, samuti naiste kogetud vägivalla vähenemisele paari- ja lähisuhetes (partnerist majanduslik sõltumine pikendab aga vägivaldsesse suhtesse jäämist).
Sooline palgalõhe väljendab naiste keskmist brutotunnipalka meeste tunnipalga suhtes. Kuigi palgalõhe on viimase 10 aasta jooksul püsivalt vähenenud, teenisid statistikaameti andmetel naised 2021. aastal keskmiselt 14,9% väiksemat brutotunnipalka kui mehed.
Soolise palgalõhe suurust mõjutavad paljud erinevad tegurid, sh nii soolised stereotüübid kui ka sooline segregatsioon – naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama erinevatesse valdkondadesse.
Naised on ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonna toimimiseks küll väga olulised, kuid mille olulisus pahatihti ei väljendu töötasus, näiteks sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkond. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%. Traditsioonilistest soorollidest mõjutatuna on nii Eestis kui ka mujal maailmas hoolduskoormuse kandjateks eelkõige naised, mis väljendub ka nende tööturupositsioonis ja sissetulekutes. Eesti suure soolise palgalõhe põhjuste seas on ka laialt levinud individuaalsed palgaläbirääkimised ja palga määramise ühtsete aluste puudumine paljudes organisatsioonides.
2022. aastal lõppenud Tallinna Ülikooli juhitud uurimisprojekti „Soolise palgalõhe vähendamine“ (REGE) tulemusel suudeti Eesti palgalõhet esmakordselt selgitada 40% ulatuses. Uuringutulemuste järgi selgitavad Eesti palgalõhet enam töökohaga seotud tegurid nagu amet, ettevõtte tegevusala ja omandivorm ning kui madalama sissetulekute teenijate hulgas on võimalik ära selgitada enamik palgalõhest, siis kõrgema palga teenijate hulgas jääb enamus selgitamata.
Lähiaastatel hakatakse Eestis ette valmistama palkade läbipaistvuse direktiivi üle võtmist. Direktiivi eesmärgiks on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu. Palkade läbipaistvuse meetmed aitavad vähendada just palgalõhe selgitamata osa, sealhulgas tahtliku ja tahtmatut diskrimineerimist.
Soolise palgalõhe vähendamisesse panustab ka Heaolu arengukava 2023-2030.
