Swedbanki tööstusettevõtete uuringust nähtub, et palgasurvet tunnetab 70 protsenti ettevõtetest ning ligi pooled ettevõtted kavandavad palgatõusu 3-8 protsenti.
"Eesti tööstuses on tööjõupuudus. Viimasel ajal on see trend süvenenud - kvaliteetset tööjõudu on vähe," kommenteeris uuringu tutvustusel Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Robert Kitt.
Kitt lisas, et kvaliteetsele tööjõule on ettevõtjad valmis ka hästi maksma. Ühtlasi tõi Kitt välja probleemi, et Eestis selles valdkonnas õiget ettevalmistust ei pakuta. "Tootmiskorraldust ei õpetata mitte kusagil."
Palgarallit panga hinnangul siiski karta ei ole, kuna tegemist on isereguleeruva protsessiga.
Uuringust selgub, et esmajärjekorras tuntakse puudust insenertehnilisest personalist. Oskustööjõuga on probleeme eelkõige suurettevõtetel ja rasketööstusel.
Töötajaid plaanib uuringu kohaselt juurde palgata iga kolmas ettevõte. Vakantsed on pigem kõrgemapalgalised töökohad.
Kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleemi peab pank pigem üldiseks, mitte piirkondlikuks. Veidi väiksem on see siiski Tallinnas ja Harjumaal.
Uuringust selgub, et 79 protsenti tööstusettevõtetest plaanib 2013. aastal oma käivet suurendada.. Number on madalam, kui eelmise aasta uuringus, kus vastav näitaja oli 87 protsenti, kuid viitab panga hinnangul siiski tööstusettevõtete jätkuvale kindlustundele.
Kõige optimistlikum alamsektor oli toiduainetööstus, kus käivet plaanis kasvatada 93 protsenti ettevõtetest.
Keskmiselt plaanivad ettevõtjad käivet kasvatada 8,1 protsenti. Suurimat kasvu plaanib ehitusmaterjalide tööstus, väikseimat puidutööstus.
Oodatav ekspordi osakaal käibest on tänavu 74 protsenti. Statistikaameti andemetel oli 2012. aastal ettevõtete keskmine ekspordi osakaaal 71 protsenti.
Enam kui pooled ettevõtetest panustavad ekspordi osakaalu kasvule. Kõige rohkem plaanib eksporti suurendada toiduainetööstus, samas on tegu väikseima ekspordi osakaaluga alamsektoriga.
Uuringust selgub ka, et ettevõtjatel on olemas ekspordiplaanid, mida süsteemselt ellu viiakse. Eksporti on kavas kasvatada peamiselt tänu uutele turgudele ning vähem tähelepanu pääratakse uutele toodetele.
"Toiduainetööstuse ettevõtetel on kõige sagedamini olemas ekspordiplaan, mis kinnitab ekspordi arendamise tahte jätkusuutlikkust ja läbimõeldust. Samuti on viimaste aastate tulemused kinnitanud trendi tugevust, nimelt on toidu ekspordi osakaal kogutoodangust olnud kasvus viimased kolm aastat ning 2012. aastal oli toidu eksport mahult ajaloo suurim," kommenteeris Swedbanki toiduainetööstuse sektori juhataja Artur Leemet.
"Seega tundub, et toidutootjad üritavad sel aastal välisturgudel rohkem kanda kinnitada," lisas ta. "Mis omakorda tähendab investeeringute vajadust ja tootmise efektiivistamist ning miks mitte huvitavaid välisettevõtete väljaoste. Igatahes soosivad seda ülimadalad intressimäärad ja lähiümbruse stabiilne majanduskeskkond."
Kitt tõi omakorda välja, et ekspordimaht elaniku kohta on Eestis jõudmas Skandinaavia heaoluühiskonna tasemele. Soomest on Eesti hetkel maas vaid kaheksa protsenti.
Ettevõtete tootmisvõimsused on jäänud varasemaga sarnasele tasemele.
Kokku plaanib investeeringuid 73 protsenti ettevõtetest, neist enam kui pooled kavandavad investeeringuid efektiivsuse suurendamisse.
Swedbank uuris ligi 200 üle nelja miljoni eurose käibega tööstusettevõtte arvamusi. Uuritud ettevõtetest olid pooled üle 12,7 miljoni eurose käibega.
Kokkuvõttes nähtub, et pank hindab heaks seda kui Eesti tööstus oleks laiapõhjaline. Väike ja avatud majandus ei tohi panga hinnangul omada ainult ühte vedurit.
Ühtlasi selgus uuringust, et ettevõtted panustavad rohkem nii-öelda teadatuntud asjadele ning vähem innovatsioonile.
