Amet tegeleb taotluste läbivaatamisega, praeguseks on palgatoetus määratud 62 200 inimesele. Rahuldatud taotluste kogukulu on viimastel andmetel 61 miljonit eurot, kuid see summa kasvab pidevalt.
Töötukassa kommunikatsiooni peaspetsialist Lauri Kool selgitas Postimehele hüppelist tõusu aprillikuu avaldustega. «Näeme, et taotlusi on hakanud tegema ka suuremad ettevõtted. Kui märtsis soovisid toetust peamiselt väikeettevõtted ning ühe avaldusega taotleti hüvitist umbes viiele töötajale, siis nüüd on ühe avalduse peal juba keskmiselt 8,2 töötajat,» sõnas ta.
Rekordpäev oli selle nädala esmaspäev, kui päevas tuli 3200 avaldust 31 000 inimese kohta, lisas Kool.
Töötukassa reservist on töötasuhüvitiste maksmiseks eraldatud 250 miljonit eurot. Praegu ei oska amet veel öelda, kui kaua sellest jätkuda võiks. Registreeritud töötuse määr Eestis oli üleeilse seisuga 7,6 protsenti. Aasta tagasi oli sama näitaja 4,7 protsendi peal.
Töötukassa nõukogus on arutusel veel muudatuste tegemine töötuskindlustuse süsteemis. Sotsiaalministri ja töötukassa nõukogu esimehe Tanel Kiige sõnul on eesmärk muuta hüvitiste süsteem paindlikumaks ja kaitsta rohkem töötuid. Esimene muudatus on see, et inimene võib teatud aja jooksul ja teatud summa eest töötada ka juhul, kui on töötuna arvel. Töötule säilivad ajutisel töötamisel töötu staatus, ravikindlustus ning töötushüvitised.
Teise muudatusena plaanitakse hõlmata töötuskindlustussüsteemi ka juhtimisja kontrollorgani liikmed ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel puudub ligipääs töötuskindlustusele nende töötegemise vormi tõttu. Ettepaneku järgi makstakse neile töötuskindlustushüvitist samas määras kui töölepinguga töötajatele. Kolmandaks on plaanis siduda töötuskindlustushüvitise maksmise kestus olukorraga tööturul, mis võimaldaks maksta hüvitisi heldemalt, kui majanduses on keerulisemad ajad. Kui palju töötu abiraha suureneb, pole praegu veel teada. Kui muudatused ka valitsuse ja riigikogu heakskiidu saavad, võivad need jõustuda juba selle aasta suvel.
