Uued töötajad kuuluvad suurimasse ohugruppi: ligi 30 % rasketest tööõnnetustest juhtub esimesel tööaastal, tuvastas Tööinspektsiooni uuring

2/3 juhtudel on õnnetuse üks põhjus ebapiisav juhendamine ja väljaõpe.

„Rasketest tööõnnetustest ligi 30% juhtub esimesel tööaastal uue tööandja juures. Seda on üle kahe korra rohkem kui teisel töötamise aastal,” kinnitas Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Indrek Avi, kes analüüsis aastatel 2006–2010 Eestis registreeritud raskeid tööõnnetusi. Tööinspektorid leidsid 2/3 juhtudel, et raske tööõnnetuse üheks põhjuseks oli ebapiisav juhendamine ja väljaõpe.
60% kõigist 18–24aastastest raskesse tööõnnetusse sattunud töötajatest said vigastada just esimesel tööaastal. Meestega juhtub esimesel tööaastal neli korda rohkem raskeid tööõnnetusi kui naistega.

„Tööandja kohustus on korraldada uuele töötajale enne tööle asumist tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõpe,” rõhutas Avi. Kui tööandja ei edasta tööks vajalikku infot, siis võib tagajärjeks olla uue töötaja tööõnnetus või kutsehaigus. Vähekogenud töötaja kas kukub õnnetult, kaotab kontrolli seadme või teisaldatava objekti üle vms. Tihti juhtub õnnetusi libedatel pindadel, treppidel ja redelitel ning saagimiseks mõeldud tööpinkidel. Samuti on oht, et juhendamata töötaja lõhub mõne seadme või kahjustab muudmoodi tööandja vara.

Esimesel tööaastal juhtunud rasketest õnnetustest toimus üle poole järgmistel tegevusaladel:

• ehitus;
• metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmine;
• hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja -rataste remont;
• puidutöötlemine ja puittoodete tootmine.

Peamiselt vigastatakse rasketes tööõnnetustes jäsemeid ning keskmiselt kaasneb iga juhtumiga 67 töövõimetuspäeva. Ent tagajärg võib olla veelgi rängem: 2011. aasta märtsis hukkus raietööline, kes jäi puu alla, mille langetas katseajal esimest päeva tööl olnud kolleeg. Tööandja ei suutnud tõendada, et raiebrigaadi töötajad oleksid olnud piisavalt juhendatud ning teadlikud töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Tööinspektsioon algatas selle juhtumi kohta väärteomenetluse.

Enne töötaja lubamist iseseisvale tööle on tööandjal kohustus hinnata uue töötaja oskusi, näidata ette õige tööviis, jagada ülesandeid vastavalt oskustele, kehtestada tõhusad kontrolli- ja ettevaatusmeetmed vigastuste vältimiseks, sealhulgas ka järelevalve jne.

Kui tööinspektor leiab kontrollkäigu jooksul ilma juhendamiseta tööle lubatud isiku, siis ta peatab töötegemise, kuni juhendamise toimumiseni. Tööohutus- ja töötervishoiualaselt juhendamata ja väljaõpetamata jätmise eest võib füüsilisest isikust ettevõtjat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) ning juriidilist isikut trahviga kuni 2600 eurot.