Tööjõuturg on saamas Eesti majanduskasvu põhipiduriks ja majanduskasvu vedavate sektorite tööjõunappust aitaks leevendada praegusest parem ümberõppesüsteem, ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.
"Vaatamata Euroopa Nõukogu soovitustele on riik väga passiivne töötajate ümber- ja täiendõppe rahastamisel, mistõttu majanduskasvu vedavad sektorid kiratsevad nii täna kui homme tõsises tööjõunappuses," ütles Peterson pressiteates. "Majandus ei kasva ilma töötajateta. Meie arvutuste kohaselt vajavad Eesti kasvusektorid juba lähiajal 6000–10 000 töötajat, kelle koolitamist pole veel alustatudki."
Uued kvalifitseeritud töötajad ei saa Petersoni sõnul tulla ainult koolipingist ega Töötukassa nimekirjast. "Vajame ümberõppesüsteemi, mille abil saaksid ka tänased töötajad võtta vastu keerulisemaid ja paremini makstud töökohti. Kutsekoolid on moderniseeritud, aga tugisüsteem, mille abil ka täiskasvanud töötaja neisse satuks, on loomata," ütles Peterson.
Soomes toimib tema sõnul elukestva õppe süsteem, kus kogu tööjõud saab regulaarselt täiendkoolitust ning riiklikult toetatud ümberõppe tarbeks ei ole vaja eelnevalt töötuks jääda. "See tagab nii tööjõuturu paindlikkuse kui ka majanduse võime kiiresti suunda muuta," selgitas Peterson.
Euroopa Liidu majanduskasvu õhutamiseks loodud arengustrateegia "Euroopa 2020" täna toimuval Eesti arutelul kavatsevad ametiühingud esile tõsta vajadust pöörata enam tähelepanu töötajate täiend- ja ümberõppele, teatas liit.
