7. oktoobril tähistatakse umbes sajas riigis üle maailma inimväärse töö päeva. Selle eesmärk on kujundada uue, kriisist väljaviiva majanduspoliitika raames kõiki osapooli rahuldav tööpoliitika.
Eestis tähistatakse inimväärse töö päeva tänavu Ametiühingute Keskliidu ja selle haruliitude eestvõttel teavituskampaaniaga, mille käigus selgitatakse inimväärse töö põhitõdesid – palgast jätkub järgmise palgapäevani, töö jätab aega ka pere jaoks ja töökoht on olemas ka homme. Selleks jagatakse töökohtadel ning Eesti suuremate linnade suuremate kaubanduskeskuste juures selgitusi ja neoonrohelisi linte, mille kandjad näitavad, et nad on inimväärse töö põhimõtetega kursis ega lase end lollitada teistsuguste selgitustega. Lisaks jagatavatele lintidele võib loomulikult igaüks ka iseseisvalt helerohelise lindi rinda panna.
Näiteks inimväärsuse kriteeriumidele mittevastavast tööst võib pidada ka praegu streikivate meditsiiniõdede ja hooldajate tööd, kellele normkoormusega töö eest makstav miinimumtasu ei võimalda inimväärset äraelamist ja laste ülalpidamist. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nädala algul avalikustatud majandusraportis Eesti kohta on samuti märgitud, et majanduskriisi ajal said Eestis kõige rohkem kannatada kõige vaesemad ning eriti suureks probleemiks on peetud laste vaesust, mis kahekordistus kriisi ajal.
Lindi värv on tuletatud laialt kasutatavate neoonvestide värvist – nii nagu turvavesti ülesanne on kaitsta selle kandjat, on ka lindi eesmärk rõhutada, et inimväärne töö on parim kaitse vaesuse vastu.
Inimväärse töö päeva tähistati esmakordselt 2008. aastal, kui majanduskriis veel hoogu kogus. Selle idee algatajaks on Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (ITUC). Lisaks Euroopa ja Ameerika vanadele riikidele on seda hakatud nelja aasta jooksul tähistama ka näiteks sellistes riikides nagu Fidži, Haiiti, Zimbabwe ja Mauritaania.
