Tööandjad on puudega inimest tööle võttes aeg-ajalt kimbatuses. Esitatakse endale küsimusi, et kas ma tohin seda inimest tööle võtta, mida peaksin arvestama jne. Tihtilugu kipuvad küsimused korduma. Järgnevalt on toodud Sotsiaalministeeriumi ülevaade (peamistest) teemadest, mille vastu tööandjad on huvi tundnud ning mida tööandja võiks teada puudega inimese tööle võtmisel.

Täpsemalt saab allpool käsitletud teemade kohta lugeda ajakirja „Eesti Töötervishoid” eriväljaandest  „Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja”.  

Puudega tööealise inimese toetus ja/või töövõimetuspension

Tihti on üles kerkinud küsimus, et kas puudega inimesele lõpetatakse toetuse ja/või pensioni maksmine kui ta läheb tööle.

Puudega tööealise inimese toetust töötamise korral ära ei võeta. Puudetoetuse eesmärk on hüvitada puudest tekkivad lisakulutused. Seega ei ole põhjendatud toetuse maksmise lõpetamine, kui inimene suundub tööle. Vastupidi – kehtiva puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel võib maksta töötavale puudega inimesele töötamistoetust. Toetus on mõeldud töötamisega seotud lisakulude hüvitamiseks.

Töövõimetuspension määratakse töövõimetuse protsendi hindamise tulemusena. Hindamist viiakse läbi 6 kuu kuni 5 aasta tagant. Ka töövõimetuspensionist ei jää inimene tööle asumisel ilma. Samas võidakse töövõimetuse protsenti vähendada järgmiste hindamiste käigus, mistõttu väheneks ka töövõimetuspension.

Sotsiaalmaksu maksmise erijuhust

Riik maksab osa sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi: tööandja) töötaja eest, kes saab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saamise õigus tekib alates 40% töövõimekaotuse tuvastamisest. Sealjuures ei maksa riik sotsiaalmaksu nende isikute eest, kellele on määratud töövõimetus, kuid kellel pole piisavat staaži, et saada töövõimetuspensioni (ehk need on töötajad, kes saavad rahvapensioni).

Riik maksab sotsiaalmaksu 278,02 euro pealt, mis on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär alates 2011. aastast.

Selleks, et riik tööandja eest sotsiaalmaksu maksaks, esitab tööandja Sotsiaalkindlustusametile igal kuul taotluse. Selles näidatakse töövõimetuspensioni saavate töötajate andmed:  

•  ees- ja perekonnanimi;
•  isikukood;
•  töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäev;
•  riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa.  

Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule järgneva kuu 2. kuupäevaks (vaata määruse "Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel" § 6 lg 3).

Kas riik maksab sotsiaalmaksu FIE eest, kellel on töövõimetus?

Eespool kirjeldatud sotsiaalmaksu erisus on mõeldud soodustusena tööandjatele, kes maksavad oma töötajate eest sotsiaalmaksu. Kui FIE on tööandjaks inimesele, kellele on määratud töövõimetus, siis maksab riik FIE kui tööandja eest osa sotsiaalmaksu (vt eelmine punkt). Samas ei saa FIE ise endale tööandjaks olla.

Töövõimetust omavale FIEle kehtib teine sotsiaalmaksu seaduse erisus. Ta ei pea täitma sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustust, kui ta ei teeni tulu. Miinimumkohustus tähendab seda, et  aastas peab sotsiaalmaksu maksma selle kuumäära 12-kordselt summalt. Sotsiaalmaksu kuumäär on 2011. aastal 278,02 eurot. See tähendab, et sotsiaalmaksu miinimumkohustus on 2011. aastal 3336,24 eurot. Kui FIE teenib tulu, siis peab ta miinimumkohustust täitma.

Tulumaksuseadusest

Tulumaksuga ei maksustata:

• Tööandja kulutusi töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.
• Tööandja poolt soetatud abivahendeid töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste. Abivahendi väärtus ei tohi sellisel juhul ületada 50% töötajale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Näiteks kui väljamaksed töötajale või teenistujale on kalendriaastas 10 000 eurot, siis abivahendi(te) maksumus, mida ei maksustata tulumaksuga, peaks jääma kuni 5 000 euro ulatusse.
• Tööandja poolseid hüvitisi, mida makstakse puudega inimesele seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.

Pikendatud põhipuhkusest tulenev maksusoodustus

Töövõimetuspensioni saajatel on tulenevalt puhkuseseadusest õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele tavalise 28-kalendripäevase põhipuhkuse asemel. Pikendatud puhkuse päevad tasustatakse riigieelarve vahenditest ning seega ei põhjusta need tööandjale otseselt täiendavat kulu.

Täienduskoolitustoetus

Töötaval puudega inimesel on võimalik taotleda täienduskoolitustoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Taotluse saab esitada kas puudega inimene ise või tema seaduslik esindaja. Lisaks taotlusele esitab puudega inimene elu- või töökoha järgsele pensioniametile töötamist tõendava dokumendi (näiteks tööraamat) ja dokumendi koolituskulude kohta.

Täienduskoolitustoetust on võimalik maksta kas tööalaseks või tasemekoolituseks. Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses.

Pensioniameti otsusel makstakse toetus kas puudega inimesele või koolituse läbiviijale.

Täienduskoolitustoetust on alates toetuse esmakordsest määramisest võimalik maksta 3 kalendriaasta jooksul kuni 613,68 eurot (s.o 24-kordne puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr). Toetust makstakse tegelike koolituskulude hüvitamiseks.

Täpsemat teavet saab elu- või töökohajärgsest pensioniametist või www.ensib.ee.

Täienduskoolitustoetus võimaldab suurendada puuetega inimeste kvalifikatsiooni ja seeläbi tõsta nende konkurentsivõimet. Tööandjad omandavad täienduskoolituste kaudu kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõudu. Täienduskoolitustoetust võivad taotleda ka FIE-d, kellel on puue.