"Soovin kindlust, et kui töövõimereform jõustub hiljem, saab tulemus olema parem. Arutame ministrite ettepanekut homme valitsuses," ütles Rõivas BNS-ile.
"Tegemist on viimase 15 aasta kõige olulisema sotsiaalvaldkonna reformiga ja meil peab olema veendumus, et reformi tulemusena paranevad oluliselt erivajadustega inimeste võimalused tööle saada," lisas ta.
Rõivasega nõustub töökaitseminister Margus Tsahkna. "Me keerame reformi pea pealt jalgade peale," ütles Tsahkna kolmapäeval pressikonverentsil. "Me ei hakka korraldama inimkatseid, me valmistame esmalt ette teenused. Me suudame selle poole käivitada ja kui käivitub töövõimereform siis on need olemas"
Sotsiaalministrid Margus Tsahkna ja Rannar Vassiljev tegid kolmapäeval ettepaneku lükata töövõimereformi jõustumine edasi, ministeeriumi töögrupi vahehinnangus jõuti järeldusele, et reform tuleks käivitada järk-järgult. Nii Tsahkna kui Vassiljev ütlesid kolmapäeval pärast peaminister Taavi Rõivasega kohtumist BNS-ile, et praeguse lahendusega edasi minna ei saa, infosüsteemid ega seadused ei ole selleks valmis.
Sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul IT-arenduse tööd küll juba käivad, kuid riigipoolse rahaliste vahendite avamise pidurdumine on põhjustanud neljakuulise asjade venimise. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaks vajaminevad meetmed varsti avama, ütles Priske pressikonverentsil.
Sotsiaalministrite sõnul peaks töövõimereformi edasilükkamine saama valitsuselt üksmeelse heakskiidu. "Ma ei näe, et see ei peaks olema konsensuslik otsus valitsuse poolt," ütles Vassiljev. "Mina ei näe siin kohta erakonnapoliitikale," lisas Tsahkna.
Etapiviisiline käivitumine tähendab, et töövõimetoetuse seaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi ning töötukassa hakkab inimeste töövõimet hindama alates 1. juulist 2016, teatas sotsiaalministeerium. Sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused jõustuvad varasemalt planeeritud ajal ehk 1. jaanuaril 2016.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereformi abil loodetakse tööturule tuua kuni 100 000 praegust töövõimetuspensionäri, selle elluviimiseks on kavatsetud kulutada 180 miljoni euro eest Euroopa Liidu vahendeid. Ühtlasi viiakse töövõimetuse hindamine ja selle eest toetuste maksmine üle töötukassa haldusalasse. Töötukassa eelarve moodustub töötuskindlustumakse laekumisest.
