Tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste hulgas oli 66,9% ning enamik andmeallikaid näitab suurt nõudlust töökäte järele. Maksu- ja tolliameti registriandmete järgi kasvas teises kvartalis deklareeritud palgatulu saajate arv tänu erasektorile 0,9%. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitasid ettevõtete hõiveootuste paranemist ning üha suurem osa küsitletud ettevõtetest peavad tööjõupuudust tootmist piiravaks teguriks. Eriti hoogsalt on hõiveootused kasvanud ja ka tööjõu piirangu tunnetamine suurenenud ehitussektoris. Ka majapidamised muutusid optimistlikumaks – tööpuuduse kasvu kartus on 2017. aasta jooksul kiiresti vähenenud.
Töötuse määr oli statistikaameti andmetel 7%, mis on eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra kõrgem. Kuigi tervise tõttu oli tööturult eemal ligikaudu samapalju inimesi kui aasta varem, peegeldab töötuse määra suurenemine tõenäoliselt töövõimereformi mõju. Töötukassa andmete kohaselt läheneb vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv 10 000-le ning edaspidi on oodata selle arvu suurenemist. Andmetest nähtub, et töö leidis 2017. aastal igas kuus ligikaudu 7% kuu jooksul arvel olnud vähenenud töövõimega inimestest, kelle töö leidmise määr on ootuspäraselt mõnevõrra madalam kui täieliku töövõimega inimeste puhul, mis oli 12%. Paraku lahkub ligikaudu 7% töötukassa registrist omal tahtel või kustutatakse tingimuste mittetäitmise tõttu. Kuna sellega kaasneb ka töövõimetoetusest ilmajäämine, tuleks analüüsida selliste otsuste tagamaid ja inimeste edasist toimetulekut.
Tööjõu tootlikkus on nüüdseks juba aasta jagu kasvanud ning teises kvartalis hoogustus kasv tööstustoodangu- ja ekspordiandmete põhjal veelgi. Tõhusam töökorraldus lubab ettevõtetel kasumlikkust parandada ka juhul, kui jätkub senine kiire palgakasv.